Europarlamendi valimistulemuste selgumine võtab pingeid veidi maha. Ent ees on veel kohalike omavalitsuste valimised. Enne seda peab olema tuleva aasta riigieelarve eelnõu põhijoontes olemas.
Kui valitsus näeb silme ees ikka vaid eurot ja eelarvedefitsiidi 3 protsendi nõude täitmist, võib ka selle juba ette läbikukkunuks lugeda. Juba praegu on valitsus euro ettekäändel asunud rumalusi tegema ja iga halbagi otsust euroga põhjendama.
Maksude tõstmise tulemus on vastupidi ootustele maksutulude kahanemine, kõik plaanitavad maksutõusud tuleb seega ära jätta. Riigi tulude suurendamiseks tuleb võtta laenu ja suunata ülikiirelt raha majandusse.
Seni ette võetud sammud avaliku sektori efektiivsemaks muutmiseks peavad jätkuma, mingil juhul ei tohi aga kärpida investeeringuid. Valitsus peab keskenduma lisaraha hankimisele, alates võlakirjade emiteerimisest kuni IMFini.
Loobumine euro tulekust 2011. aastal võib olla halb signaal välisinvestoritele, samuti võib see meile tähendada kallimaid laene ja sattumist reitinguagentuuride silmis halba kirja.
Ent meie jaoks on otsustavad lähikuud ja euro meid selle aja jooksul veel ei aita. Riigi jätkusuutlik rahandus, mitte niivõrd euro ise, on ka ühisraha tuleku eest võitleva Eesti Panga meelest võtmeküsimus.
Reformierakonnale on euro saanud kinnismõtteks ja iga selle prioriteedi vastast sõnavõttu tembeldatakse vaat et marksismiks. Ent euro kahe või kolme aasta pärast ei ole emotsionaalne ega ideoloogiline, vaid puhtmajanduslik küsimus.
Täna on meil valida euro ja ellujäämise vahel ning paratamatult tuleb valida viimane. Mõlemat me kahjuks korraga ei saa.
Autor: 1706-aripaev