EVEA juht: Väikeettevõtja kui käibemaksu tõusu peaohver

Juhul, kui ettevõtja tahaks säilitada kliendile senikehtivat hinda, tuleks tal kärpida oma kulusid. Enamus etevõtjaid on oma kulutused viinud juba minimaalseks, see tähendab, et järgmine võimalus hinna alandamiseks on vähendada kvaliteeti. Kas me seda tahamegi?

Väikeettevõtjate poolt kostab ka hääli, et just nemad peavad käibemaksu tõusu kinni maksma, sest olukorras, kus jaekaubanduses toimub jätkuv hinnalangus, ei ole mõeldav lõpptarbijale hinda tõsta. Kvaliteetset kodumaist toodangut ei ole praegu niigi Eestis võimalik õiglase hinnaga müüa: lahti saab kaubast vaid suure allahindlusega.

Vee, elektri, kodumaise tooraine ja muude tootmissisendite käibemaksu tõus mõjutab kõiki tootjaid ja teenustepakkujaid. Ja kuigi käibemaks saadakse hiljem valdavalt tagasi, põhjustaks selle tõstmine veelgi suuremat käibekapitali nappust ning võlad üksteisele ja maksuametile kuhjuksid veelgi. On naiivne arvata, et olemasolevate, viie miljardi kroonini küündivate maksuvõlgade juures oleks maksude tõstmine toimivaks lahenduseks. Küll aga suurendab see pankrottide arvu.

Käibemaksu tõus energia- ja kütusesektoris mõjutab kõiki tootjaid ja teenusepakkujaid. See tõstab hindu kokkuvõttes kõrgemaks kui käibemaksule lisanduv 2%. Paljudel elualadel võib see kaasa tuua teenuste ostmise languse, sest vähene ostujõud sunnib tegema kasutatavate teenuste ostmisel valikuid. Võimalik, et sel juhul tekitatakse käivet juurde hoopiski ettevõtetele, kes on väga väiksed või uued turuletulijad ega ole veel käibemaksukohuslased ja seetõttu saavad mingil hetkel osutada teenuseid käibemaksu võrra soodsama hinnaga, s.o kuni 20% odavamalt!

Me ei näe küll võimalust, et sellise käibemaksu tõusu juures laekuks riigikassasse rohkem käibemaksu. Käibemaksu tõstmisega ei teki raha juurde! Pigem prognoosiks inimeste ostujõu langust, sellest tulenevalt ka igapäevaste toiduainete ostmist turult (käibemaksu vaba) ning täiendavat käibemaksu riigikassasse ei jõua. Küll on aga valitsus taas näidanud oma riigile tahtmatust arvestada lõpptarbija kui kõige nõrgema lüliga.

Rahalised ressursid tuleks leida ikka sealt, kus rahad liiguvad ning kokkuhoidu peaks väga tõsiselt otsima riigisektorist. Viimastel aegadel on tegemist valitsuse poolt planeeritud tegevusega, mis nõrgendab ettevõtlust ja paneb raskel ajal ettevõtja õlule uusi koormisi. Ettevõtted on sunnitud minema säästurežiimile, alandama palkasid ning koondama töötajaid. Koondatud töötajate ostuvõime langeb järsult, siseturu tarbimine väheneb oluliselt. Riigimaksed vähenevad seoses vähenenud töötasude ning vähenenud tarbimisega.

Seega ei laeku riigiaparaadi funktsioneerimiseks piisavalt vahendeid. Järelikult peaksime alustama sellest, et vähendame riigi kulutusi vastavalt kahanenud tuludele ning tekitame maksimaalsed võimalused ettevõtluse uueks kasvuks. Ainult läbi sellise tegevuse on võimalik taastada normaalne elu- ja töökeskkond.

EVEA ei näe mingit võimalust, et 2%-line käibemaksu tõus aitaks suurendada riigi tulubaasi. Täna toimiva, tarbimisele orienteeritud majandusmudeli puhul jahutab tarbimismaksu tõstmine veelgi majandust, st ettevõtlusaktiivsust. Momendil, kus oleme seninägematus languses, tuleks EVEA arvates tarbimist pigem stimuleerida ja otsida maksukoormuse alandamise, mitte tõstmise võimalusi.