Murrame kriisi meis endis

Kui räägime makromajanduslike numbrite keeles, siis kestab majanduskriis ka 2010. aastal. Kuid kriisi saab murda oma mõtlemise ja käitumise muutmisega ja 2010. aastal on meil juba palju rohkem usku kui praegu.

Järgmisel aastal muutub olukord stabiilsemaks nii maailmas kui ka Eestis. Langus võib küll mõnes riigis jätkuda, aga see on muutunud n-ö rahulikumaks languseks.

Euroopas on järgmiseks aastaks taastunud ettevõtetevaheline kaubavahetus. Seda toetavad riikide majanduse elavdamise programmid ja Euroopa Keskpanga rahasüstid, samuti elavnenud pangandus. Kui Saksamaa majandusvedur läheb käima, saabub stabiilsus ka mujale.

Eestit peame vaatama 2010. aastal Baltimaade kontekstis. Soovin, et Eesti eristuks üldisest nõrgast Balti väljavaatest, Läti keerulistest suhetest IMFiga ja Leedu nõrgast eelarvepositsioonist. Loodan, et eristume sellega, et suudame hoida eelarve paremas seisus ja et rahvusvahelised finantsorganisatsioonid ei pea meile doonoriks hakkama. Võitjad on ka tuleval aastal ekspordile orienteeritud ettevõtjad: aastal 2009 on nad ellujääjad ja 2010 võitjad. See ei pea tähendama kasumi teenimist, ka käibe säilitamine ja stabiilsus on hea märk.

Tuleval aastal on ekspordile toetuv majandus tunduvalt tugevamatel alustel kui tänavu. Kiired eksporditurgude langused on nüüdseks juba aset leidnud ja Euroopas on taastumas turg ka meie kaupadele. On näha, et Eesti ettevõtted sisenevad juba uutele turgudele.

Üldiselt on Eesti ettevõtjad muutunud turusituatsiooniga kohanemas, aga mitte veel kohanenud. Ümber on vaadatud kulupoliitika ja tööprotsessid. Edukaimad on need, kes pole sulgunud endasse, vaid on võtnud suuna uutele turgudele ja vähendanud kulusid.

On siiski sektoreid, mis järgmisel aastal veel ei taastu. Kinnisvaraarendajad ei saa hoogu sisse, sest nii eluasemete kui ka äripindade puhul on piisavalt müümata pindasid. Turul tuleb armutu konkurents langevate rendihindadega. Ei toibu ka ehitusmaterjalide ja ehitussektor, sest seal pole tõusupotentsiaali.

Järgmisel aastal tugevneb surve ka tööjõuturule. Kui praegu oleme tunnistajaks igakuisele tööpuuduse kasvule, siis kõige süngemad numbrid alles tulevad 2010. aastal. See ongi kohanenud majanduse negatiivne tulem. Uute töökohtade loomine on pikaajaline protsess ja Eesti peab selleks taastama oma atraktiivse majanduspiirkonna renomee.

Kõige olulisem on nii headel kui ka halbadel aegadel mõttelaadi muutmine; valmisolek eristuda, et teha teisiti, paremini ja odavamalt. See säde ei tohi kaduda. Kui kriis lõpeb meis endis, siis lõpeb see ka ühiskonnas.