Rüütmanni pääsemine mõjutab ärimeeste käitumist

Pankrotiseaduse kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Seega on pankrotiasja menetleval kohtul õigus asja menetleda ka siis, kui pooltel on vaidlus nõude selguse üle. Kohus peab vaid otsustama, millal tuleb selline vaidlus lahendada eraldi hagimenetluses ja millal saab seda lahendada käimasolevas pankrotimenetluses.

Seadus ei anna eelnimetatud küsimusele otsest vastust. Samuti võib selle kohta leida vaid põgusat käsitlust kohtupraktikast. Seega oli siin kohtul võimalus seaduse sisustamiseks ning juhiste andmiseks tulevaste kaasuste jaoks.

Ei saa öelda, et kõnealuses asjas võlgnikul argumente üldse ei olnud. Kohtuotsust lugedes selgub, et argumente oli mitmeid. Samas oli kohtu hinnata, kas võlgniku vastuargumendid ja poolte vahelise vaidluse oleks saanud lahendada pankrotiasja menetlemise raames. Tegemist oli hinnangulise otsusega kohtu poolt - kelle huvidest lähtuda – kas võlgniku või võlausaldaja. Käesoleval juhtumil on kohus valinud pigem võlgniku huvid. Sellisel valikul on tagajärjed inimeste käitumisele, mis on iseäranis aktuaalne käesoleval ajal, kui maksejõuetused muutuvad aina sagedasemaks.

Võimalik, et kohtuotsust mõjutas ka asjaolu, et võlgnik oli füüsiline isik, mitte äriühing. Samuti on võimalik, et kohtud lähtusid ka võlausaldajate võimalikust kasust, kui pankrot oleks välja kuulutatud st võimalik, et kohtud ei soovinud füüsilise isiku pankrotti, kelle varast arvatavasti ei oleks piisanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Juhised, millal pankrotiasja menetlev kohus peaks pooltevahelise vaidluse nõude selguse ise lahendama oleks äärmiselt asjakohane. Jääb loota, et sellised juhised peatselt tulevad. Võib-olla siis, kui võlgnikuks on juriidiline isik.