USA elamukriis räsib panku

USA elamumulli lõhkemine 2006. aasta suvel tõi kaasa üleilmse finantskriisi ja surutise. Elamuhinnad langesid järsult, majapidamiste vara vähenes hirmuäratavalt, tarbimine ja ja SKP vähenesid. Nüüdseks on USAs elanikele kuuluvate elamute väärtus vähenenud 30%, üle 6 triljoni dollari.

Elamuhindade langus tõstis ka sundmüükide arvu, mis on omakorda suurendanud pakkumist ja hindu alla viinud. Kolmandik laenu võtnud USA koduomanikest on juba vee all (nende kodulaen on suurem maja väärtusest).

Kui koduomanikud ei suuda laene tasuda, siis kaotavad pangad raha ja hirm hapude laenude ees õõnestab usaldust pankade vastu.

See teeb pankadele laenamise kallimaks ning piirab nende laenutegevust. Selle tulemusel on ka majanduslangus olnud sügavam ja pikem, kui ta muidu oleks olnud. See nõiaring ei puuduta vaid USAd.

Kui USA majandus nõrgeneb, siis väheneb USA nõudlus importkauba järele. Elamuhinnade langedes väheneb veelgi hüpoteekidega tagatud võlakirjade väärtus finantsinstitutsioonide portfellides igal pool maailmas. See mõjutab krediidipakkumist kõikjal. Hea uudis on see, et viimane statistika lubab loota, et USA elamuhindade langus on lõpule jõudmas. Languse kiirus on aeglustunud, mais (hiliseimad andmed) kukkumine praktiliselt peatus.

Ent need julgustavad numbrid ei pruugi näidata lõplikku asjade seisu. Eluasemelaenu intressid kukkusid küll märtsis ja aprillis alla 5%, aga on sestsaadik kõvasti tõusnud.

Valitsustoetused esmakordsetele koduomanikele võisid samuti nõudlust mõjutada. Lisaks kehtestasid pangad sundmüükidele vabatahtliku moratooriumi, hoides nõudlust turult eemal.

Nii et enne järelduste tegemist on targem juuni-juuli numbrid ära oodata. Ka tehingute arvu kasv võib olla eksitav, sest suur osa kinnisvarast on läinud sundmüüki või olnud sellele väga lähedal. Sundmüüki lähevad kodud tavaliselt oksjoni korras, mis tagab küll ostja, kuid viib hinnad alla. Juunis suurenes sundmüükide arv eelmise kuuga võrreldes 7% ja mullusega võrreldes 38%.

Valitsus on algatanud toetusprogrammi laenuvõtjatele, et nende igakuine makse ei ületaks 31% vabalt kasutatavast sissetulekust. On vara öelda, palju sest kasu on, aga senised katsetused palju lootust ei anna: ligi pooled neist, kelle kodulaenud ümber vaadati, ei suutnud kuue kuu möödudes ikka oma kohustusi täita.

Veel all olevate koduomanike suurt arvu vaadates võib karta, et hapud laenud ja sundmüügid jätkuvad. Siis jätkub ka elamuhindade langus ja majapidamiste vara vähenemine ning läheb hullemaks pankade seis.