KPMG tunnetab survet tulumaksu tõstmisele

Kõrgema sissetulekuga inimestel tulumaksumäära tõstmine peidab endas ka lõkse, märgib Garnon. „Kui kõrgema sissetulekuga inimesed kulutavad vähem kaupadele ja teenustele, siis on sellel negatiivne mõju kaudsete maksude laekumisele,“ ütles Garnor.

Riigi tulumaksu määr on vaid üks indikaator, mis näitab palju inimesed maksavad oma sissetulekult. Olulised on ka teised maksud ning see sissetuleku piir, millest hakatakse makse võtma. KPMG analüüs võrdleb kehtivat tulumaksu ja sotsiaalkindlustuse maksumäärasid töövõtjale 100 000 dollarilise suuruse tulu puhul. Taani on tulumaksu puhul küll tipus, kuid ei oma siiski summaarselt kõige kõrgemat määra. Näiteks Sloveenial, Horvaatial ja Ungaril on kõrgemad kombineeritud maksumäärad varieerudes 48,1-54,9% vahel. Peamine erinevus siin tuleneb sotsiaalmaksu määrast.

Sotsiaalse kindlustuse komponendid varieeruvad erinevates riikides tugevalt sõltudes lisaks veel tööandja tüübist ja töövõtjast.

KPMG on vaadanud veel töövõtja ja tööandja panust sotsiaalmaksu puhul. Selle järgi on summaarselt tööandjal ja töövõtjal kõrgem sotsiaalmaksu määr Prantsusmaal (60%) , Belgial (47%) ning Ungaril ja Itaalial (40%).

Need maksumäärad võivad näida erakordselt kõrged, kuid umbes kolmandik KPMG vaatluse all olnud riikide maksumäärad tööandjal ja töövõtjal kokku olid 20% või üle selle. „Kas sotsiaalkindlustusmaks on tõeline maks või mitte, selle üle võib vaielda, kuid kulusid silmas pidades, ei saa seda unustada,“ ütles Garnon.

KPMG Baltics ASi maksu- ja õigusnõustamise valdkonna juht Joel Zernask märkis, et üks-üheselt ei ole tegelikult päris vettpidav maksumäärasid uurida, sest maksubaasid on eri riikides erinevad. Näiteks ei ole Taanis eraldi sotsiaalmaksu, vaid sotsiaalsfääri finantseeritakse sellest samast üle 60protsendisest tulumaksust. Eestis on puhtjuriidiliselt sotsiaalmaks küll tööandja kanda, kuid reaalselt on 33% sotsiaalmaksu võrra väiksemad ka töötajate lepingupalgad, sest tööandja arvestab oma äriplaneeringus siiski kogu palgakuluga (sh sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks), mitte ainult lepingupalgaga, lisas ta.

Et seada Eesti tööjõumaksud võrreldavasse konteksti tabeli tipus trooniva Taaniga peaksime tulumaksu ja sotsiaalmaksu kohtlema ühe kinnipeetava maksuna. „Võtame siinkohal näiteks 100 000dollarilise palga. Nimetatud näite puhul sai töötaja netona kätte 79 000 dollarit (võttes arvesse ka 0,6% töötuskindlustust). Tema Eesti tööandja aga pidi töötaja brutopalgale lisaks tasuma 33% sotsiaalmaksu ja 0,3% töötuskindlustust, st tööandja kulu sellele töötajale oli 133 300 krooni. Nüüd kui me võrdleme töötaja poolt netona kättesaadud 79 000 dollarit töötaja palgafondiga 133 300 dollarit (tööandja jaoks) ning võtame eelduseks, et kogu maksukulu oleks töötaja töötasust kinnipeetav (nagu Taanis), siis saaksime Eesti tööjõukulude maksumääraks antud näite puhul 59,3%. Silmas tuleb aga pidada, et vahepeal on töötuskindlustuse maksumäärad tõusnud ja dollari kurss võib olla muutunud, kuid suurusjärk on sellele vaatamata sarnane“ selgitas Zernask.