Buffett ostab endale ise rongi

"Kõik see juhtus, sest mu isa ei ostnud mulle lapsena mängurongi," naljatles vanameister ise New York Timesile antud intervjuus. Uus mänguasi on otsene panus USA majanduse paranemisele ja kogu raudteetööstusele tervikuna arvestades, et tegemist on riigi suurima selle valdkonna ettevõttega. "Meie riigi tulevane rikkus sõltub sellest, kas tal on efektiivne ja hästitoimiv raudteesüsteem," kirjutas Buffett ametlikus teates ning lisas: "Ja vastupidi, USA peab kasvama ja rikastuma selleks, et raudteedel hästi läheks."

Tõsi, raudteed ei kao maailmast niipea ja tegemist on ka transpordiviisiga, mis on teistest odavam ja loodussäästlikum. Eriti arvestades riigi suurust ja veomahte ning Burlingtoni üleriigilist haaret ning tihedat raudteevõrku.

Lisaks on Burlingtoni näol tegemist hästijuhitud ettevõttega, mis eelmisel aastal teenis 18miljardilise käibe juures 3,37 miljardit dollarit maksueelset kasumit. Warren Buffett on tuntud kui investor, kes ostab ettevõtteid, mis talle meeldivad ja millest ta aru saab ning ta paistab hästi suhtuvat ka Burlingtoni juhti Matthew Rose'i, kellesse panustamist ta samuti oma ametlikus avalduses märkis. Arvestamata ei tohiks jätta ka asjaolu, et Buffett on nutika ja kogenud investorina ka Valges Majas ja selle lähiümbruses väga lugupeetud ja armastatud inimene. Tema arvamust austatakse ja pärast suurejoonelist raudteedesse sisenemist on üsna vähetõenäoline, et seadusandjad selle äri jaoks koormavaid või ebasoodsaid muudatusi sisse viima hakkaksid. Seega tuleb suurtehing kasuks ka teistele raudtee-ettevõtetele, kelle aktsiad juba uudisest ajendatuna sprintima pistsid.

Juba aastal 2007, mil Berkshire ostis esimese suure osaluse Burlingtonis, põhjendas Buffett seda usuga, et raudteed võivad autotranspordi arvelt aina enam teenima hakata. "Kui naftahinnad kerkivad, kasvavad rongide kütusekulud, kuid kütusekulud tõusevad ka nende konkurentidele, veoautodele, ja umbes neli korda rohkem," märkis ta toona.

Raudteed on kahtlemata nii suure riigi, hästitoimiva äri ja tiheda infrastruktuuri juures väga mõistlik ost, aga see pole kindlalt valdkond, mis esimesena lippu lehvitades majanduse kehvast olukorrast välja veaks. Seega on tehingu tagamaad mujal.

Buffett rändas eelmisel aastal ringi üle terve maailma, otsides üht suurt ja investeerimiskõlbulikku ettevõtet oma laia kollektsiooni täiendamiseks. Pea kaks aastat tagasi aktsionäridele saadetud kirjas lausus ta, et vajab Berkshiresse sissevoolava raha kasutamiseks "elevante" ning et peab seetõttu "hiirejahist" loobuma ja keskenduma ülevõtmispüüdlustel palju suuremale mängule. Suurem mäng on mõeldud toetamaks ta ettevõtluslapsukese finantstugevust, arvestades et Berkshire'i praegune suurim äri on hoopis kindlustusvaldkonnas ning raudtee ost maandab finantsosa riske.

Buffett tahab ilmselt muuta Berkshire võimalikult turvaliseks ja tugevaks ettevõtteks, et ta järglane midagi nässu keerata ei saaks. Tema karjääri üsna põhjalikult uurinud ja sellest ka raamatu kirjutanud Alice Schroederile on Buffett öelnud, et tahab luua ettevõtte, mis elaks temast põlvkonna võrra kauem. See on küllap üks suuremaid panuseid ta soovi täitmiseks.

Tehing viiakse lõpule eeldatavalt 2010. a esimeses kvartalis. Makse toimub plaanikohaselt 60 protsendi ulatuses rahas ja 40 protsendi ulatuses Berkshire Hathaway aktsiates. See annab Buffettile ka hea põhjuse B-klassi aktsia splittimiseks (jagamiseks), kuigi ühe aktsia jagamine viiekümneks paistab pigem hakkimisena.

Vajalikust 16 miljardist dollarist pool laenab Buffett pankadelt ning maksab selle tagasi kolmeaastase tagasimaksega. Pärast tehingut jääb Berkshirele veel enam kui 20 miljardit dollarit vaba raha. "Ka hoiupõrsasse jääb midagi," andis Buffett Finacial Timesile mõista, et risti ette ei löö ta lähiajal ka väiksemate ülevõtmiste ees.

Tema kinnitusel vajab Berkshire umbes 10 miljardit dollarit valmisolekuks ettenägematuteks sündmusteks.