Kolle viib endaga kaasa ligi miljardi

Esmaspäeval toimunud ASi Kolle võlausaldajate üldkoosolekul oli oma nõudeid pankrotipessa esitanud 23 võlausaldajat ning nende nõuded küündivad mõnedel hinnangutel üle 850 miljoni krooni, teisel hinnangutel võivad need lõpuks küündida ligi miljardi kroonini.

Tegemist on selle aastatuhande Eesti suurima pankrotiprotsessiga. Varasid aga pole Kolle ASil praktiliselt üldse, kui välja arvata peahoone Tallinnas Vase tänav 9a.

Äripäeva hinnangul investeeriti Swedbanki pensionifondide raha Kolle ASi pankrotipessa umbes 60 miljonit krooni ja SEB pani omalt poolt 20-30 miljonit krooni. Ja see raha on sisuliselt maha kantud. Suvel kirjutas Äripäev, et kui eelmise aasta lõpus maksid SEB Progressiivses fondis 750 Kolle ASi võlakirja 11,7 miljonit krooni, siis nüüd vaid 1,17 miljonit krooni. Võlakirjaemissiooni korraldas SEB.

Võlakirjadesse investeerinud Kerme Investeeringute omanik Peeter Mänd oli Äripäevalt kõne saades napisõnaline, öeldes, et eks lootus investeeritud rahast midagi tagasi saada kustub viimasena. "Aga reaalselt võttes, lootused on kasinad," lisas ta.

Tagatiseks olid Männil Taloti aktsiad ja sellest tagatisest rääkides nentis ta, et "küllap olete isegi Taloti asjaga kursis". Augustis kirjutas Äripäev, kuidas tosinal Kolle võlakirjainvestoril tõmmati Taloti aktsiatega müts silmile. Võlakirjade lunastamistähtaeg saabus tänavu aprilli lõpul, kuid siis tabas investoreid ebameeldiv üllatus. Nimelt oli kõigest paar nädalat varem toimunud neile teadmata Kolle aktsiakapitali massiivne suurendamine. Selle käigus langes võlakirjainvestorite kuuluva tagatise suurus kõigest 22 protsendini Taloti aktsiatest ja võlausaldaja kontrollivõimalus ettevõtte üle kukkus praktiliselt nulli.

Ka teine väikeinvestor, Laxori OÜ omanik Tõnu Laks oli nördinud. "Ma arvan, et see on kadunud raha, ega sest midagi ei saa vist," rääkis ta. Laks investeeris enda sõnul Kollesse pea miljon krooni.

SEB, kes asjas nii Laksi kui ka Mändi esindab, pole ka meestele suurt lootust andnud. "Mis nad ikka oskavad öelda, tegelikult ei tule sealt midagi tagasi - ma ju tean," rääkis Laks, kui Äripäev uuris, mida on talle SEB asjast rääkinud.

Kumbki meestest Kolle ASi juhti Igor Gellerit isiklikult ei tundnud ega pole näinudki, kuid firma jättis oma (majandus)numbritega Laksile usaldusväärse mulje.

SEB esindab võlakirjaemissiooni korraldaja ja tagatisagendina Kolle võlakirjade omanikke. Tagatisagendi nõue võib Äripäeva andmetel küündida ligi 160 miljoni kroonini.

SEB vaidlustas teiste võlausaldajate Danske Panks ASi Eesti filiaali ja Nordea Bank Finland plc Läti filiaali nõuded. "Kasutasime võlausaldajana õigust esitada teatud nõuete tõendatuse osas vastuväiteid," kommenteeris SEB.

SEB pensionifondid investeerisid ASi Kolle võlakirjadesse 0,6% investeeringu teinud fondide tollasest mahust.

Kuna tegu oli ilma reitinguta kohaliku võlakirjaga, rakendati rangemat riskide juhtimist ja võlakirjadesse investeeriti tavalisest oluliselt vähem, teatas pank.