Töötute arv kasvas üle 100 000

III kvartali tööturu oluliseks positiivseks muutuseks on see, et tööhõive vähenemine peatus. Töötuse kasv jätkus ainult majanduslikult aktiivse rahvastiku suurenemise tõttu. Majanduslikult aktiivsete arv (nn tööjõud) on suurenenud nii noorte tööturule tulijate arvu kasvu tõttu kui ka pensioniealiste hilisema tööturult lahkumise tõttu.

Tööga hõivatuid oli III kvartalis 598 000. Et eelmised kolm kvartalit vähenes hõivatute arv kiiresti, siis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli hõivatuid 62 000 ehk 9,4% vähem. Eelmise kvartaliga võrreldes oli aga hõivatuid veidi rohkem (0,9%). Tegevusalati on märkimisväärne, et hõivatute arv kasvas pärast viimaste kvartalite hoogsat langust taas ehituses ja kaubanduses. Tööhõive kasvas ka III kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu. II kvartalini suurenes tellimuste või töö vähesuse tõttu pealesunnitud osaajaga töötajate (nn vaeghõivatute) arv. III kvartalis on tööturu olukord ka selles osas veidi paranenud. Vaeghõivatute arv vähenes 15 000-st 13 000-ni.

15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2009. aasta III kvartalis 338 000. Sarnaselt eelmise aasta sama kvartaliga jätkus õpingute tõttu mitteaktiivsete arvu vähenemine. III kvartalis oli neid 97 000, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Tööturule tuleva arvuka laulva revolutsiooni põlvkonna (1980. aastate lõpus sündimus kasvas) asemele tulev õppijate põlvkond on juba märksa väiksemaarvulisem. Töö leidmisega on noortel paraku järjest rohkem raskusi. 15–24-aastaste töötuse määr tõusis tänavu III kvartalis 29,2%-ni, aasta tagasi samas kvartalis oli see 14,7%.