Tulevikuettevõtteks on kogukond

EASi juhtimisteadlikkuse programmi koordinaatori Veigo Kella sõnul on ettevõtted seni ostnud inimestelt tööaega ning lojaalsust, tegutsedes looval ajastul 19. sajandi tööstusrevolutsiooni aja mudelitega. "Eesti juhtimiskonsultandid teevad paraku sedasama. Peale retoorika pole midagi muutunud. Tegeletakse ainult iluoperatsioonidega. Status quo aga säilib. Me mõtleme endiselt, et idee elluviimiseks on vaja mingisugust struktuuri, kuid ei ole," rääkis Kell.

Teiseks oluliseks märksõnaks on Kella sõnul see, et inimesed tahavad tööle mõtet, mida praegu üritatakse pakkuda väliste motivaatorite kaudu. Pühendumus ja kirg saavad aga olla vaid sisemised.

"Juhtimisstruktuuride muutumisest sõbralikumaks, kus mõtteviisi "käsuta ning kontrolli" asemel saab kandvaks osaks stiil "loo võimalusi ning koordineeri", on räägitud aastaid, kuid muutused on visad tulema. Põhjused või mõjurid, miks praegused ettevõtted on sellised, nagu nad on, ulatuvad sügavale, otsapidi rahandus- ning haridussüsteemi," rääkis Kell.

"Senikaua, kui on materialistlik alusmudel, kus võidu nimel joostakse, ei muutu naljalt ka firmade olemus," oli Tuula veendunud.

Sanaselt haridussüsteemiga ühiskonnas mõjutab ettevõtteid nende aegade jooksul välja kujunenud DNA - tõekspidamised, dogmad, kogemused ja traditsioonid, mis sunnivad inimesi end neile kohandama.

Kohandumine võib sageli tähendada aga isiklikust initsiatiivist loobumist, mis võib tähendada subjekti muutumist objektiks ehk vahendiks.

"Probleem on selles, et tänased ettevõtted keskenduvad vanade rutiinide elushoidmisele, üritatakse vanu asju sama entusiasmiga ellu viia. Uusi ideid ei suudeta aga omaks võtta. Nii toimub mandumine," nentis KPMG strateegiateenuste juht Jüri Sakkeus.