Saarma märkis samas, et kohtutäituri seadus parandab halduri võimalusi ettevõttest välja kanditud vara tagasi võita, kuna tõendamiskoormuse suurenemine lükkub edasi. Praegu hakkavad teatud tähtajad jooksma pankroti algatamisest, tuleval aastal hakatakse aega võtma aga pankroti väljakuulutamisest.
Saarma ütles, et ettevõtteid ei tohiks pankrotimenetluse algatamisega löögi alla seada: „Eesmärk on mitte panna ettevõtet löögi alla, võib-olla algatab keegi pankroti ka pahatahtlikult, et halvata ettevõtte tegevust.“
Saarma rääkis, et seadusemuudatusega ennetatav forum shopping, mille käigus maksejõuetu ettevõte kohtualluvust muudab, pole probleem üksnes Eestis, vaid kogu Euroopa Liidus.
„Selle eesmärk on pankrot ära peita ja lasta surimuri ära vajuda, et võlausaldajad ei pööraks sellele tähelepanu. Kui midagi kahtlast avastatakse, on ju pahandust ja kisa kui palju,“ avas Saarma pankrottide pahupoolt.
„Mis on see vajadus, et (maksejõuetu – toim) ettevõte Narva, Saaremaale või Võrru viia?“ küsis Saarma. „Järelikult on seal kohtunikud ja haldurid, kes ei pööra tähelepanu teatud tehingutele ja toimingutele.“
Küsimusele, kas Saarma on kuulnud sahkerdajaid aitavate pankrotihaldurite ja kohtunike hinnakirjast, vastas ta eitavalt. „Kui midagi sellist on, on see selge korruptsioon. Ma ei välista, et hinnakiri on kuskil, kuid see on täiesti taunitav ja lubamatu. Kui haldur jätab midagi märkamata või tähele panemata, on kindlasti tegu korruptiivse juhtumiga,“ kommenteeris Saarma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!