- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohtunik: pankrotita lõppevaid kohtuasju on arvestataval hulgal
Harju Maakohtu kohtunik Merike Varusk ütles Äripäevale, et pankroti väljakuulutamiseta lõppevaid kohtuasju on arvestataval hulgal, kuna kulukate võlavaidluste pidamise asemel eelistavad võlausaldajad kohtuid pankrotiavaldustega üle külvata.
Järgneb kohtunik Merike Varuski kommentaar.
Kehtiva Eesti pankrotiseadus eripäraks võrreldes teiste maadega on see, et pankrotimenetluse algatamine ei lange kokku pankroti väljakuulutamisega.
Pankrotimenetluse algatamine ei tähenda automaatselt pankroti väljakuulutamist, vaid tegemist on ettevalmistava etapiga, mille käigus selgitatakse välja, kas esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kuna seda eripära tihti ei teata, arvataksegi, et pankrotimenetluse algatamine tähendab võlgniku pankroti väljakuulutamist.
Inimese või ettevõtte seostamine pankrotiga võib talle kaasa tuua negatiivseid majanduslikke tagajärgi, mis on eriti kahetsusväärne juhul, kui võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku pankrotti välja ei kuulutatagi.
Eeldatavasti järgmisest aastast kehtima hakkava pankrotiseaduse muudatuse kohaselt loobutakse senisest määratlusest „pankrotimenetluse algatamine“ eesmärgiga kaitsta isikut märgistamise eest pankrotivõlgnikuna.
Pankrotiasju, milles kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku pankrotti välja ei kuuluta, on arvestataval hulgal. Kohtu seadusest tulenev ülesanne on välja selgitada, kas esinevad alused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Eelkõige tuleb selgeks teha, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu, kas tema nõue on selge ehk tõendatud ja kas võlgnik on maksejõuetu.
Enamuses võlausaldajaid, kelle pankrotiavalduste alusel kohus võlgniku pankrotimenetlust ei ole algatanud või ei ole võlgniku pankrotti välja kuulutanud, ei suuda oma nõuet tõendada. Kui aga võlausaldaja nõue ei ole selge, ei hakka kohus võlgniku maksejõuetust hindama, vaid jätab võlausaldaja avalduse rahuldamata.
Tihti on pankrotiavalduse esitamise põhjuseks võlausaldaja soov vältida pikka ja kulukat hagimenetlust ja seetõttu esitab ta pankrotiavalduse. Väga üksikutel juhtudel on võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmise aluseks asjaolu, et võlgnik ei olegi maksejõuetu.
Kohtu ülesanne ei ole välja selgitada, kas võlausaldaja ei ole suutnud oma nõuet tõendada või on ta esitanud pahatahtlikult pankrotiavalduse. Kohus kontrollib esitatud tõendeid ja selgitab välja pankrotimenetluse seisukohast olulised asjaolud ning kui võlausaldaja nõue on selge ja võlgnik maksejõuetu, on alust võlgniku pankrot välja kuulutada.
Seega ei saa sellisel juhul rääkida võlausaldaja pahatahtlikkusest. Võlausaldaja pahatahtlikkus pankrotiavalduse esitamisel võib kõne alla tulla siis, kui võlausaldajal ei olegi nõuet võlgniku vastu või ei ole võlgnik maksejõuetu. Samas võib tegemist olla ka kehvasti ettevalmistatud pankrotiavaldusega.
Võlausaldaja pahatahtlikkust pankrotiavalduse esitamisel ei pea pankrotiasjas välja selgitama kohus, vaid seda võib teha isik, kelle suhtes pahatahtlik pankrotiavaldus esitati ja kes on seeläbi kahju kandnud. Vaidluse korral peab isik, kes kahju hüvitamist nõuab, suutma tõendada võlausaldaja pahatahtlikkuse, see on asjaolu, et võlausaldaja teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele