Riigi maksuootus ületati miljardiga

Parema maksulaekumise üks põhjus on rahandusministri kabinetis Ivari Padari välja vahetanud Jürgen Ligi leitud suured ühekordsed tulud. Näiteks Eesti Energia ja Tallinna Sadama dividendid.

Selles, et 2009. aasta maksutulu ülelaekumine riigieelarvesse annab täiendava kindluse euro tulemiseks 2011. aastal, on ühel meelel kõik Äripäevaga vestelnud arvamusliidrid. Kas prognoositust parem maksulaekumine peegeldab aga ka majanduse elavnemist - selles kõik veendunud ei ole.

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik peab ülelaekumist positiivseks. "Ta annab esiteks puhvri ja teiseks on riigieelarve defitsiit ju seotud meie püüdlustega eurot saada. Paljud poliitikud on rääkinud, et me ei saa ju võlgu elada, mida me defitsiidi korral ju teeme," arutles Männik. Tema sõnul tuleb 2010. aasta parem kui äsja mööda saanud 2009, kui välja arvata, et tööpuudus on endiselt kõrge ning sellega võitlemine nõuab tõsist tööd.

"Eelarvereana võime mustvalgel vaadata, et positiivne ja laekus rohkem, aga tegelikult on väga selge, kellelt see raha ära võeti," ütles Simson, kuid tõdes, et kuna eurokriteeriumide täitmist just sellise reana vaadatakse, siis siin tuleb ilus maksulaekumine kindlasti kasuks.

"See läheb nagu kerisele," vastas rahandusminister Jürgen Ligi küsimusele, kuhu planeeritust miljard krooni rohkem laekunud maksuraha pannakse.

Ligi lisas, et hea maksulaekumine vaid tasakaalustab Eesti puudujääki, kuna ollakse niigi defitsiidis. "See tähendab, et meil kulub vähem reservi ja laenuvajadus väheneb," ütles ta.

Rahandusministri sõnul laekuvad maksud tunduvalt positiivsema stsenaariumi järgi kui rahandusministeeriumi majanduskasvu stsenaarium. "Seega on majanduse ja maksude laekumise suhe muutlikel aegadel nihkes," selgitas Ligi.

Riigi hea maksulaekumine peegeldab uue rahandusministri Jürgen Ligi head tööd, kommenteeris Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik.

"Ma ei ole ju poliitik ega peaks poliitilisi hinnanguid andma, aga kindlasti on Jürgen Ligi Eestile viimased pool aastat olnud väga tugev rahandusminister."

Männikule oponeeris kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie, kes ei pidanud maksude oodatust paremat laekumist Ligi teeneks. "Maksumaksja on ikka ettevõtja, mina seal rahandusministri teeneid näha ei oska," ütles ta.

Riigikogu liikme Kadri Simsoni sõnul on valitsus kehtestanud selliseid makse, mis löövad väiksema sissetulekuga inimesi. "See, et riigieelarvet väga tõhusalt kärbitakse, ei aita kaasa majanduse taastumisele," märkis ta.

Vähetõenäoline, et ülelaekumine võiks olla märk majanduse elavnemisest. Arvestades sellega, et maksutulude ülelaekumise põhiline põhjus oli erakorraline tulu Eesti Telekomi dividendide tulumaksust ja riigiettevõtete makstud dividendidelt tasutud tulumaksult, siis ei saa seda kuidagi siduda üldiste arengutega majanduses. Aktsiiside parema laekumise põhjuseks võib olla ka varude soetamine enne eelseisvaid aktsiisitõuse.

Kindlasti võib positiivseks pidada lisaeelarve aluseks olnud rahandusministeeriumi konservatiivse hoiakuga kevadprognoosi, mis erinavalt varasematest oli pingutatult realistlik.

Märke majandusolukorra paranemisest võib ehk välja lugeda siis, kui toimuvad positiivsed arengud käibemaksulaekumises, seni aga suuremaid muutusi paremuse poole selles näha ei ole.