• OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 25.02.10, 11:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läti keskpanga juht: latt ei ole ülehinnatud

Läti ülejäägis jooksevkonto on selge märk, et Läti latt ei ole ülehinnatud, ütles Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics.
Tänavu võib Läti jooksevkonto ülejääk kasvada 11,3%le SKPst võrreldes läinud aasta 9,5%ga, ütles Rimsevics Riias Briti kaubandus-tööstuskoja üritusel, vahendas agentuur Bloomberg.
Jooksevkonto, mis näitab laias laastus raha sisse- ja väljavoolu riigist, pööras plussi, kui Läti SKP kahanes mullu 18%, tööpuudus kasvas neljandas kvartalis 19,7%le ning nõudlus impordi järele järsult vähenes.
Buumiaegadel, mil majandus kasvas 10% tempos, küündis jooksevkonto defitsiit juba 20%le SKPst. See pani turud muretsema lati fikseeritud kursi pärast – kardeti, et laenuraha järsk lõppemine defitsiidi rahastamiseks võib kaasa tuua valuutakriisi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rimsevics tunnistas, et aeg on näidanud, et ökonomistidel nagu New Yorgi ülikooli professoril Nouriel Roubinil, oli osaliselt õigus.
Läti pidi paluma IMFi abi, mis aitas fikseeritud valuutakursi säilitada. Abi tingimuseks olid järsud kärped avaliku sektori kuludes ja palkades, et taastada buumi ajal käest lastud konkurentsivõime. Sellest tingitud eratarbimise järsk langus on aidanud jooksevkonto plussi viia - impordinõudlus vähenes järsult. Töö tootlikkus tunni kohta kasvas Lätis kolmandas kvartalis 13,7% ning eksport kasvas detsembris 4,4%.
2010. aasta eelarve, mis parandab eelarvepositsiooni 500 miljoni lati (11 miljardi Eesti krooni) võrra, tõstab Rimsevicsi sõnul riigi usaldusväärsust, mida kajastavad ka oluliselt alanenud rahaturu intressid.
Läti riik müüs eile 8 miljoni lati (176 miljoni krooni) ulatuses kaheaastase tähtajaga võlakirju, kus keskmiseks intressimääraks kujunes 6,07%. Lisaks müüs Läti 8 miljoni lati väärtuses aastase tähtajaga võlakirju (tulususe määr 5,135%) ning samas koguses kuuekuulise tähtajaga võlakirju (tulususe määr 3,415%).
Võrdluseks oli läinud aasta 8. oktoobril aastase tähtajaga Läti riigi võlakirjade intressimäär 14,75%.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 18 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele