Seadus võiks võtta võlanõudjalt kurika käest

See omakorda andis inkasso juhtidele kinnitust, et jõhkra võlanõudmise vältimiseks tuleb seadust kohendada.

Uuringu kokkuvõttes on kirjas, et inkassofirma töötajate suhtlusstiil võib olla oluline motiveerija, millisele inkassofirmale makstakse võlad esimesena. "Nagu uuringust selgus, hindavad võlglased nõustamist. Kui võlgnikud seda hindavad ja teisalt toovad näiteid jäigast võlgade sissenõudmise kultuurist, siis järelikult selline jäikus võlgade sissenõudmisel on ka olemas," ütles Lindorff Eesti juhatuse liige Kadrian Jaagund.

Inkassofirma Intrum Justitia AS juht Ivar Tammemäe lisas, et võlgade jäiga nõudmise mure on olemas. "Kui inkassofirma reklaamib end pildi peal pesapallikurika ja suurtes mustades tunkedes meestega, siis mida ma oskan arvata. See pole ju klienditeenindus!" väitis Tammemäe.

Võlgnike lehel oleva ettevõtte ATB Logistic OÜ omanik Raimo Käiss leidis, et natuke ähvardusena tundub ka see, kui hakatakse nõudma isiklikke käenduslepinguid. "See on selline väike ähvardus," ütles Käiss.

Tammemäe hinnangul ei parane olukord enne, kui reeglid pannakse seadusesse. Seadust pidas oluliseks ka Jaagund.

"Lõpuks on ikkagi nii, et asi hakkab pihta ettevõtte juhtkonna ja omanike nägemusest ja sihiseadmisest. Kui need on vildakad, siis seal võib ükskõik milline inimsõbralik spetsialist töötada. Kui talle pannakse ülesandeks, et peab inimese peale rahvakeeles karjuma ja viimase sendi välja nõudma, pole sellest kasu," lisas Tammemäe.

EMT krediidihalduse osakonna juhataja Anu Pragi arvates on inimeste teadlikkus lepingutega kaasnevatest kohustustest ning vastutusest nõrk. "On oluline, et võlgnik tunnetaks rohkem oma rolli võlaga seotud probleemide lahendamisel. Seepärast toetan regulatsiooni, mis võimaldab võlasuhet juhtida väärikamalt," sõnas ta.

Tammemäe lisas, et seadus ei pruugi olla üldse mahukas, vaid seal peaksid olema elementaarsed asjad, mis tagavad, et võlanõudjal on väga hea ülevaade ja dokumentatsioon nõuetest. "Ei tohiks olla situatsiooni, kus 3000 kroonist on saanud 30 000 kirja peal ja keegi ei oska põhjendada, kuidas see niimoodi juhtunud on," lisas Tammemäe.

Tegemist on tõepoolest väga olulise ja paljusid inimesi puudutava valdkonnaga, justiitsministeerium on võtnud selle valdkonnaga tegelemise oma tööplaani. Praegu on valminud õigusvõrdlev analüüs teiste Euroopa riikidega, et selgitada, kuidas ja mil määral on inkassotegevus neis riikides reguleeritud. Samas tuleb silmas pidada, et inkassotegevus on tihedalt seotud eradetektiivindusega, mistõttu kavatseb justiitsministeerium need kaks valdkonda lahendada koos ja lähedastele õiguslikele alustele tuginedes.

Eestis ei ole küll eraldi inkassoäri reguleerivat seadust, kuid samas on meie õiguses täiesti olemas reeglid, mis piiravad isikutelt ülemäära suurte sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmist - eelkõige kahjuhüvitise või leppetrahvi regulatsioon. Samuti on seadusega keelatud isikute ähvardamine, mis on lausa kriminaalkorras karistatav tegevus. Raskustesse sattunud isikud saavad oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks taotleda riigi õigusabi või menetlusabi ning juuratudengite kaasabil antakse abivajajatele tasuta õiguslikku nõu.

Oluline on aga see, et kõik see eeldab inimese enda aktiivset tegutsemist. Ka on kahetsusväärne see, et inimesed ei julge või ei soovi oma õigusi kohtus kaitsta või kohtulikult maksma panna. Mingit muud organit, kes võiks isikutevahelisi vaidlusi sellisel tasemel lahendada, ei ole lihtsalt võimalik meie põhiseaduslikku korda luua.

Autor: Katariina Krjutshkova