Silmakirjalikult aus hinnastamine

Tänane Äripäev kirjutab nn ausa hinnastamise leppest, ühest värskest kampaaniast, millega kinnitatakse tarbijale, et eurole üleminek ei tõsta põhjendamatult hindu. Äripäeva arvates on see kampaania silmakirjalik.

Armsad sõbrad - nii üllatav kui see ka ei tundu, me vabas ja demokraatlikus Eesti Vabariigis kehtib turumajandus! See tähendab, et kõik siin tegutsevad ettevõtjad võivad hindu muuta nii, nagu nad ise heaks arvavad! Tõsi, on mõned valdkonnad, kus ettevõtja ei saa oma äranägemise järgi hindu muuta, vaid peab konkurentsiametilt luba küsima. Wikipedia defineerib turumajandust järgmiselt: turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Ja sellega on ju kõik öeldud. Ehk - kui mingi kaup on liiga kallis, siis tarbija seda ei osta ning tootja peab suureneva laoseisu ja kahaneva rahavoo juures uue hinna välja pakkuma. Ja vastupidi, ka liiga odav kaup on tootjale halb. Õige hinnapiiri tunnetamine on väga oluline.

Äripäeva arvates on praegune hindade ümber toimuv palagan hirmuäratav - me ei taha ju ajas 20 aastat tagasi rännata, me ei taha tagasi aega, kus riik ütles, kui palju midagi toota on vaja ja kui palju täpselt kopikapealt üks tooteühik kaupluses maksta tohib. Otse loomulikult on ka Äripäev täheldanud viimasel ajal vohama hakanud nõuka-nostalgiabuumi, kuid kas me tegelikult ikka ihkame elada riigis, kus riik ütleb, kui palju piimaliiter poes maksma peab? Võib kõlada paranoiliselt, kuid meie meelest on sellest vaid üks sammuke edasi punkti, kus riik ütleb, mida öelda või mõelda tohib. Ja isegi kui see kampaania tehti üllal eesmärgil, et paratamatult tulevat hinnatõusu ei hakataks euroga seostama, on mitmete asjaolude kokkulangemisel (kas või leiva ja piima hinna tõstmine või koostõstmise soov) nüüd saamas häbiplekki iga ettevõtja, kes tahab hinda tõsta.