Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arved internetipanka

    Itella Informationi tellimusel tehti uuring 16 Euroopa riigis, et selgitada välja elektroonilise arvelduse hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Uuriti peamisi arveldusvariante paberarvest kuni erinevates elektroonilistes kanalites - e-post, internetipangad, infosüsteemide vahelised arved - liikuvate arveteni välja. Mitte just eriti üllatuslikult lubab uuring ka tulevikus eraisikuist tarbijatele suunatud e-arvete kasvu.
    Populaarseim e-arvete vastuvõtuformaat on e-post, palju kasutatakse arvete vastusvõtmiseks ka internetipanka. Vähem kasutatakse erinevaid arvete saatjaid koondavaid lihtsaid arvete esitlemise portaale ja arve saatja spetsiaalset veebilehte. Kõige rohkem saadetakse e-arveid Balti riikides, Taanis ja Norras. Kõige vähem aga Venemaal, Poolas ja mujal Ida-Euroopas. Balti riikides ja Suurbritannias on populaarseim arvete vastuvõtmise viis e-posti teel saadetav arve, Põhjamaade tarbijad eelistavad aga internetipanka saabuvaid e-arveid.
    Portaali arved.ee vahendusel liigub ligikaudu 500 000 e-arvet kuus, neist 63% e-postiga saadetavad arved. Need on suured arvud. Meie arvete liikumise raportitel põhinev statistika näitab, et e-posti aadressidelt põrkab tagasi 5-10% arveid. Põhjus on meilboksi täitumine, meiliaadressi vahetus või mu tehniline probleem. Väga paljudel juhtudel jääbki tarbijal arve saamata.
    Lisaks võib arve sattuda ka spämmi hulka, jääda märkamatuks teiste e-kirjade tulvas, saaja võib arve ka kogemata postkastist ära kustutada. Need on ohud, mida saab elimineerida arvete internetipanka tellimisega.
    Meie kogemusel saadetakse Eestis praegu kogu saadetavate e-arvete kogusest kolm arvet neljast e-postile ja üks internetipanka. Tehtud uuring lubab ka Eestis oodata internetipanga osakaalu suurenemist. 50 suuremat Eesti ettevõtet juba võimaldavad arveldada internetipanga vahendusel, kuid näiteks korteriühistud ja prügifirmad seda veel ei tee ja eelistavad e-postiga saadetavaid arveid. Internetipangast ei lähe arved kuhugi kaduma ja see peaks meeldima arvete saatjaile - seda rohkem arveid makstakse ära. Lisaks on arve maksmine internetipangas mugavam. Tulevikus muutub internetipanka arvete saatmine kindlasti seda enam populaarsemaks, mida enam on sinna võimalus lisada kliendikommunikatsiooni. Praegu on need võimalused väga puudlikud.
    Uuringu andmetel on tulevikus e-arvete eelistamise poolest Eesti päris esirinnas - 70% tarbijaist soovib edaspidi saada e-arveid. Veel parema tulemuse sai vaid Taani 76%ga. Meie lähiriikides Lätis on e-arve soovijaid tarbijate seas 61%, Soomes 55% ja Rootsis 54%.
    Toimetuselt: Itella Information haldab e-arvete portaali arved.ee.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Liina Kersna jääb ametisse Valitsuses ei tohi alla 7 liikme
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Haapsalu raudtee pikendamine liigub teadmata tulevikku
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.