Imavere uus pelletitehas võtab suuna ekspordile

Stora Enso teatel laiendab ettevõte tahkete biokütuste tootmist ja investeerib uue graanulitehase ehitusse kümme miljonit eurot. "Selle raha eest tehakse nullist investeering, mis tähendab ehitust ja seadmete ostu," ütles Imavere pelletiinvesteeringu projektijuht Siim Liblik. Tema sõnul toetub investeering nii Stora Enso omavahenditele kui ka laenurahale.

Uus graanulitehas rajatakse Imaverre, mille saeveskist tuleb tehasesse ka tooraine, sest peaaegu kõik, mis puidutehasest üle jääb, sobib biokütuse tegemiseks. Tehas hakkab tootmiseks kasutama saeveski järelvääristamise tootmisjääke.

Imaverre luuakse uue tehasega juurde viis töökohta. Graanulitehase kavandatud tootmisvõimsus on 100 000 tonni graanuleid aastas. Libliku sõnul on maht peaaegu sama suur nagu konkureerivatel graanulitootjatel Eestis.

Toodang eksporditakse, sest Eesti oma turg on liiga väike. "Praegu turustab Stora Enso Rootsis, oleme seal üsna edukad. Investeering aitab laiendada turupositsiooni Rootsis ja loob edueelise teistel Skandinaavia turgudel," ütles Liblik.

Stora Enso Wood Productsi juhi Hannu Kasurineni kinnitusel on Imavere väga hea asukohaga, et hakata teenindama ka Lõuna-Soome graanuliturgu.

Kasurinen lisas, et kontserni jaoks on Imavere üks tähtsamaid saeveskeid. "Imaverel on tugev ärikontseptsioon ja tugev baas edasiarenemiseks. Selle investeeringuga suurendame veelgi Imavere saeveski pikaajalist konkurentsivõimet," ütles ta.

Stora Enso graanulitehase ehitus algab selle aasta lõpus. Tehas valmib eelduste kohaselt tuleva aasta neljandas kvartalis.

Graanul Investi juhatuse esimehe Raul Kirjaneni ütlusel on Stora Enso huvi selle projekti vastu eelkõige strateegiline, mitte lühiajalisest kasumlikkusest lähtuv. Kindlasti on uus tehas Graanul Investile konkurendiks, seda nii tooraine kui ka müügituru puhul, lisas Kirjanen.

Samas lausus Graanul Investi juht, et nende põhilised eksporditurud on Taani, Belgia ja Itaalia. Seevastu Stora Enso hakkab uue tehase toodangut müüma peamiselt Rootsi ja Lõuna-Soome.

Kirjaneni sõnul on Eesti potentsiaal taastuvenergia, sealhulgas pelletite tootmise arendamisel väga suur. Kuid helget tulevikku varjutab valitsuse plaan vähendada toetusi taastuvenergia tootjatele, märkis ta.

Graanul Investi juht rääkis, et muu hulgas on Eesti võtnud kohustuse, et kümne aasta pärast moodustab taastuvenergia osakaal kogu energiatootmises 25 protsenti. "Taastuvenergia osakaal peakski kasvama samas mahus, nagu ta siiani on kasvanud, ehk 2-4 protsenti aastas," lisas Kirjanen.

Autor: Katariina Krjutshkova