Äriplaan 2011 - Pillesaar: maksusüsteemi tõttu on Eesti mahajäänud majandusega riik

"Kui Soomes on ühe elaniku kohta kuus ruutmeetrit büroopinda, siis meil Eestis on seda kuus korda vähem," rääkis Pillesaar. Tema sõnul vajab Eesti revolutsioonilisi maksuotsuseid, et SKP tõusma hakkaks. "Piisaks sellest, kui ühtlustataks rohkem erinevate sisendite maksustamist. Erisusi tuleks teha seal, kus seda nõuab konkureerivate riikide eeskuju," rääkis Pillesaar.

Talle teeb muret tööjõu kõrge maksustamine ettevõtte tasandil neis valdkondades, kus tööjõukulud moodustavad lõviosa kuludest. "Reaalsus on see, et jääme Aasia ja Euroopa vahele lõksu ja meie kasv ei kujune väga heaks," tõdes Pillesaar. Ta oli pettunud, et Eestis tehakse suurem osa maksu- ja muid poliitilisi otsuseid lähtuvalt sellest, kas see toob valijate hääli.

Pillesaar jõudis ettekandes järelduseni, et Eesti maksusüsteem on väike- ja teenusettevõtlust hävitav. "Ettevõtlustulu märkis viimase rahvaloenduse ajal oma põhisissetulekuks vaid 2% elanikkonnast," märkis ta. Pillesaar lisas, et ettevõtjal ei ole mõistlik Eestis innovaatilisi ja ekspordiks minevaid teenuseid arendada.

DnB Nord Panga esindaja küsis saalist, miks Pillesaar süüdistab riiki, kui nemad on sunnitud kõik IT-teenused lähiriikidest sisse ostma, sest kohalikud ettevõtjad ei oska ega taha teenust pakkuda. Pillesaar vastas, et tõepoolest müüaksegi IT-teenuseid Eestist välja ja seda teadlikult. "Eestis pole häid müüjaid ja turundajaid," teatas ta.

Selline avaldus päädis omakorda küsimusega, mida müügi- ja turundusinimesed peaks ette võtma. Vaja on paremat haridust, teatas Pillesaar. "Kui meie auditooriumides pole maailmakodanike õhku, siis ei kasva sealt ka maailmakodanikke," sõnas ta. Saalist esitatud küsimusele, mis oleks lahendus, vastas Pillesaar, et kuna eestlaste välismaale õppima saatmisest ei tohi kõva häälega rääkida, tuleks Eestisse tuua välismaa õppejõude, kes oskavad Eestit näha väljastpoolt.

Tulevikku vaadates ei muutunud Pillesaar optimistlikumaks. "Targa kapitali investeeringud Eestisse jäävad ka järgmisel aastal marginaalseks, eksporditöökohti luuakse eelistatult mujal," sõnas ta. Eestis on Pillesaare sõnul jätkuvalt hea kapitali omada, kuna reinvesteeritud kasum on maksuvaba, kuid innovaatilist tööd on siin halb teha.

Eestis on Pillesaare sõnul suhtumine, et tõsine äri puudutab suurt hulka masinaid ja betooni ehk midagi käegakatsutavat. Samas on Aasia nn tööstusajastust üldse üle hüppamas ja kuigi praegu peetakse Aasiat odava tööjõu kantsiks, võivad tulevikus just nemad innovaatilisi valdkondi juhtida.

Eesti IT-äri positsiooni võttis Pillesaar kokku näitega, et kui eestlane läheb Frankfurti toodet tutvustama, vaadatakse teda seal selliselt, nagu meie vaataksime mõnd Uuralitest saabuvat ärimeest, kes üritab meile mingit enda sõnul väärt masinat maha müüa.

Teenustel potentsiaal olemas!

Microsoft Estonia OÜ juhatuse esimees Rain Laane ei nõustu Jaan Pillesaarega, nagu oleks Eesti majandus mahajäänud ja kesine.

"Ma usun, et Eestis on väga kõrgelt arenenud e-teenused ja nendel on tugev ekspordipotentsiaal," väitis Laane.

Ka Net Group OÜ tegevjuhi Priit Kongo sõnul on Eestis piisavalt innovaatilisi lahendusi, kuid nende eksportimiseks tuleb teha koostööd. "Ma ei näe otseselt seost innovatiivsusel ja tööjõu maksustamisel," märkis ta.

Kongo sõnul võiks maksusoodustusi olla kõrgepalgalistel ja lisandväärtust loovatel töötajatel. Seda juhul, kui on tegemist ettevõtete panustamisega innovatsiooni või siis tootearengusse.

"Riik peab esmalt soodustama ettevõtetevahelist koostööd, teiseks peaks rohkem pakkuma arendustöötajate ja rahvusvaheliste müügiinimeste toetusprojekte. Ning alles kolmandale kohale paneksin mingisuguse diferentseeritud maksustamise poliitika," kommenteeris Kongo. Maksupoliitika saab tema arvates olla seotud ainult sellega, kui palju ettevõte investeerib innovaatilistesse toodetesse ja teenustesse.

Laane arvas, et tööjõu maksustamisel tuleb sotsiaalmaksule kehtestada ülempiir. "Usun, et seda ka järgmine valitsus teeb," märkis Microsoft Estonia juht.

Uptime OÜ juhatuse esimehe Eero Tohveri sõnul teevad Eestis IT-ettevõtete tegevuse väljakutsuvaks koduturu väiksus ja inimeste arv, kellel on olemas eksporditoodete ja -teenuste väljatöötamise kogemus ja müümise oskus.

"Mina aga küll ei tahaks veel käega lüüa ja öelda, et Eesti ongi ainult selline ääremaa, kus saabki vaid äärmiselt ebahuvitavaid asju teha," lisas Tohver.