Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estconde-E raskused: Võlakriisi ohvrid

    "Ükski normaalselt mõtlev ettevõtja ei algata võlgniku suhtes pankrotti, vaid proovib koostöös probleemid ära lahendada," ütles Jüri Mõis eelmisel nädalal Äriplaani konverentsil. "Pankrotiga ähvardamine tundub rohkem ärplemise viis kui majanduslik meetod," selgitas ta.
    Augustis esitas OÜ Elektrimees Eesti mõistes suure ning ehitus- ja kinnisvararingkondades hästi tuntud Estconde gruppi kuuluva OÜ Estconde-E vastu pankrotiavalduse. Neil on juba aasta eest lõpetatud tööde eest saamata ligi kaks miljonit krooni. Estconde-E sipleb aga võlaringis ja on ettevõtet sisemiselt saneerinud. Enamiku võlausaldajatega on nad võlgade vähendamises ja tasumises kokku leppinud, ent Elektrimehega pole nad vettpidava kompromissini jõudnud.
    "Oled 10 miljonit krooni võtnud, ütled, et maksan 5 miljonit ära ja lahkume sõpradena," jätkas Mõis. Peatöövõtja jääb võlgu alltöövõtjale, alltöövõtja omakoda tarnijale. Kõik on võlgu pankadele. Mõis rääkis konverentsil eelkõige oma betoonitootjast ASist Talot, mille suurimaks omanikuks ta mullu detsembris sai. "Selle kriisi nimi ongi võlakriis," lisas ta. Käesolev lugu toob ühe võlanõudja ja võlgniku näitel välja, kuivõrd õigus Mõisal oli.
    Estconde ja selle omanikega seotud ettevõtted on Eesti ehitus- ja kinnisvaraturul vägagi tõsised tegijad. Neile kuuluvad kesklinnas kõrguv City Plaza hoone, Pärnu maantee kõrghoone, kus asub ka Nordecon Internationali kontor, korteriarendused Kadriorus jne. Veel 2007. aastal ulatus Estconde-E müügitulu 232,8 miljoni kroonini ja see lasi puhaskasumi reale kirjutada 20 miljonit krooni. Firma omanikeringis on kinnisvaraäris kogenud mehed - Rein Tallermo, Peeter Soovik ja Angel Andla.
    Lisaks kodusele turule on Estconde tegutsenud nii Venemaal kui ka Lätis. Just lõunanaabrite turu kokkukukkumine kaks aastat tagasi viis ettevõtte raskustesse. Ahelreaktsioonina on sealt alguse saanud spiraal viinud nüüd ühe alltöövõtja, OÜ Elektrimees, pankrotiavalduse esitamiseni.
    "Pankrotihoiatusi on nende (Elektrimees - toim) käest tulnud mitu tükki. See on uus selles mõttes, et enne ei ole ta jõudnud kohtusse," räägib Andla. Tegelikult hoiatasid nad võimaliku pankroti eest oma võlausaldajaid esimesena ise. Andla sõnul oli see sunnitud käik, et ettevõtet ellu jätta. Kuna Estconde-E vaevles suures likviidsuskriisis, tegid nad mullu novembris võlausaldajatele ettepaneku firma võlgnevuste vähendamiseks. Esimeses pakkumises, mis ka Äripäeva käsutuses, oli nende ettepanekuks suurematele võlausaldajatele, et nood loobuks 75% oma nõudest. Vastasel korral, tõdes juhtkond, on nad sunnitud pankrotiavalduse sisse viima.
    Kokku oli Estconde-E-l võlgnevusi enam kui 90-le ettevõttele summas 23,5 miljonit krooni. Kohustused pankadele ulatusid 70 miljoni kroonini. Pankadega läbi rääkida pole võimalik - nemad nõuavad alati oma koos intressidega. Ja neil ei ole ka midagi kaotada, sest nende nõuded on hüpoteekidega tagatud. Ka pankroti korral saaks just pank oma osa varas kätte, ent suurem osa võlausaldajatest jääks oma rahast ilma.
    Ettevõtjatest võlanõudjatega saavutati lõpuks kokkulepe, millega nõustus Andla sõnul enamik. Ühe Estconde-E võlausaldaja sõnul tähendas see poolest summast loobumist ja tasumise ajatamist kuni järgmise aasta lõpuni.
    Läbirääkimistelaua taga istus ka nüüd pankrotiavalduse kohtusse saatnud Elektrimees, kes alltöövõtu korras tegi mullu suvel Estcondele töid Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ruumide renoveerimise riigihankel. Elektrimehe ja veel mõne väiksema võlausaldajaga jäi Estcondel lõplik leppimine saavutamata. "Saavutati kokkulepe. Päev varem teatas Elektrimees, et taganeb kokkuleppest. Teatas, et ei sobi. Siis oli päev mõtlemisaega, et mis teha. Otsustasime, et maksame teistele ära," täpsustab Andla.
    OÜ Elektrimees juht Eero Lall mäletab seda teisiti. "Kui ta nüüd väidab, et me nõus oleme olnud, siis see ei vasta tõele. Neid kokkuleppe variante on olnud üsna mitmeid. Ja esimesed sellises stiilis, et 25% summast saate kätte ja ülejäänust loobute. Kätte saate selle osa ca kahe aasta jooksul," meenutab Lall. See pakkumine ei sobinud neile kuidagi.
    Elektrimees on tööd ära teinud ja üle andnud ning omakorda võlgu tarnijatele. Kokkulepe oleks neile suure tõenäosusega maksejõuetust tähendanud, kuna konkreetsel objektil jäi üle poole summast tööde eest saamata.
    Estconde on neile vahepeal küll eraldi kokkulepete alusel vähehaaval maksnud, aga viimastel kuudel on maksed katkenud. Samas see, et vahepeal vähehaaval raha tilkus, on aidanud Elektrimehel seni edasi tegutseda ja oma võlausaldajad maha rahustada.
    Lall on põhimõtteliselt Mõisaga nõus, et pankroti taotlemine ei ole hea lahendus. Ent tema valikud on olnud kogu aeg nigelad. Miks peaks tema minema Elektrimehe pankrotiavaldus näpus kohtusse, kui tal on tegelikult tehtud tööde eest jäänud raha saamata?
    Äriplaani konverentsil esinenud Mõisa sõnul hakatakse nendele võlausaldajatele, kes kokku leppida ei soovi, kaikaid kodaratesse loopima. Neid proovitakse maha raputada.
    Ei - Andla ütleb, et kindlasti saavutavad nad Elektrimehega veel nüüdki kokkuleppe enne, kui pankrotiavaldus kohtus arutlusele tuleb. Lall kinnitab, et läbirääkimised on pärast mõningast vaikust uuesti alanud. Ehk on see seotud pankrotiavalduse esitamisega? Ehk hoopis sellega, et Äripäev teema vastu huvi tundis? Ei tea. Lall kinnitab, et loomulikult on võimalus kokkuleppeks olemas, kuid poolt nõudest nad ei loovutada.
    Estconde-E on aga Andla sõnul aasta jooksul suutnud suure osa oma võlgnevustest tasuda. Ettevõtjatest võlausaldajad on osast summast loobunud, osa on neile välja makstud. Alles on sellest kohustusest ligi 7 miljonit krooni.
    Pangale jäänud kohustus on 11 miljonit krooni aastataguse 70 asemel, mis on märk elavnenud korteriturust.
    Pankrotiasi peaks Harju maakohtus arutlusele tulema oktoobri keskpaigas. Seda siis, kui ühiselt kriisis ja võlaringis kannatavad ettevõtjad nüüd kompromissi ei saavuta.
    Kaubamärk Estconde on tuntust kogunud alates aastast 1992, seega ollakse ühed kogenumad Eesti ehitusfirmade hulgas, teatab Estconde-E koduleht internetis. Ettevõtte suurim omanik, kogenud kinnisvaraettevõtja Rein Tallermo räägib, et sarnast kriisi ta ei mäleta
    "Sellist kriisi pole varem olnud. See, mis see vene kriis 1998. oli - see oli hoopis teistsugune. Praegu on need numbrid ja hävimised ikka väga suured," räägib Tallermo ja viitab ainuüksi sellele, et Estconde-E kaotas Lätis sadakond miljonit krooni. "See läks ju kõik pankadele," lisab ta. Samas ei vastanda ta ennast ka pankadele. "Selle kohta öeldakse, et ära võta siis pangast raha," märgib ta.
    Tallermo figureeris ka tänavu Äripäeva rikaste edetabeli esimese 300 seas. Just temal koos abikaasa Lea Tallermoga on OÜ RLT Invest kaudu Estconde märki kandvates firmades ja grupiga seotud ettevõtetes suurimad osalused. Teisteks omanikeks erinevates firmades on Mati Karumaa, Rein Kvell, Peeter Soovik ja Angel Andla.
    Tallinna linnapilti on nad kujundanud juba pikka aega. Nende arendatud on näiteks De La Gardie kaubamaja Tallinna südames Viru tänaval, City Plaza büroohoone Tartu maantee alguses, büroohoone Pärnu maantee ääres. Firma on tegev olnud ka Venemaal ning Lätis. Praegugi on veel müügis korterid Kadriorus ja tegelikult paiknevad samas ka edasised arendusprojektid, millega turu taastudes alustada.
    2004. aastal kirjutas Äripäev, et Estconde äriliseks meetodiks on firma kaudu arendused valmis ehitada, ent siis nominaalhinna ja koos kohustustega omanikele müüa. Seetõttu on omanikel erinevates ettevõtetes osalused, mille kaudu varasid hallatakse.
    Estconde-E on aruandekohaselt ka eelmisel aastal omanikele ja partneritele võõrandanud kahe tütarfirma osalused. Üks neist, ECD Investeeringute OÜ, omab Kadriorus kinnistuid, aga ka kohustusi, mis ulatuvad 25,8 miljoni kroonini.
    OÜ Jälgimäe Logistikakeskus tegeles Saku vallas Jälgimäel tootmis- ja laokeskuse arendamisega ja pidi samuti kohustuste poolele kirjutama ligi 30 miljonit krooni.
    Nii ettevõtte juht Andla kui ka suurim omanik Tallermo räägivad, et tegemist oli müügiga, mida sundisid tagant kohustused. "Headel aegadel pank pakub raha, ja kui on rasked ajad, siis korjab ära," sõnab Tallermo. 2006-2007 oli Estconde-E-l arvelduskrediiti 70 miljonit. Aastaks 2009 oli sellest alles 15 miljonit krooni. "Ja siis pangad ei pikendanud arvelduskrediidi lepingut," selgitab Andla. Kolme nädala jooksul tuli see raha leida. Seetõttu müüdi ka ettevõtted koos kohustustega välja, Estconde-E sai oma raha kätte ning maksis pankadele. Lisaks on Estconde-E omanikud omakorda ettevõttesse raha sisse pannud. "On ikka pandud jah omanike raha sisse," nendib Tallermo.
    Estconde-E sattus võlaprobleemidesse lõunanaabrite juures ebaõnnestunud suurejoonelise kinnisvaraarenduse tõttu, mille nad pidid lõpuks loovutama ühe lati eest Swedbankile.
    2008. aastal oli Estconde-E sunnitud kandma maha suurejoonelise 300 korteriga valmisehitatud arenduse 15minutilise autosõidu kaugusel Läti pealinna Riia kesklinnast.
    "Me ehitasime selle valmis. Isegi nii, et panime õues roosid kasvama," räägib Estconde-E üks omanik ja juht Angel Andla. Siis tekkisid aga probleemid.
    "Lätis ei saa müüa enne, kui korterile ei ole ametlikult kasutusluba antud. Paberilt müüki ei ole võimalik teha. Ja juhtus nii, et seal kohalikus omavalitsuses tekkis järjekordne korruptsiooniskandaal ja kogu omavalitsuse juhtkond vahetati välja," räägib Andla ja lisab, et omavalitsuses peatus asjaajamine üheksaks kuuks.
    "Majad olid valmis 2008 aprill, aga me ei saanud müüa," räägib ta. Pool aastat hiljem oli aga kõige karmim kriis kohale jõudnud ja turgu enam polnud. Pank hakkas oma osa tagasi nõudma.
    Lõpuks olidki nad sunnitud kogu projekti Swedbanki nõudel pangale ära andma vaid ühe lati eest. Saadud kahju ligines 100 miljonile kroonile.
    Heino Harak, AS KH Energia-Konsult peadirektor ja omanik
    Kõik suuremad võlausaldajad leppisid umbes aasta tagasi kokku võlgade ajatamise protseduuriga. Estconde-E on sellest ajatamise maksmisest kinni pidanud. Pankrotipesast harilikult mitte midagi tagasi ei saada, sest leidub ju eelisjärjekorras tagasi saajaid ja harilikult võlgnikul vara praktiliselt puudub. Ja siis ei ole mingit lootust. Pankrot on kõige viimane lüli selles ahelas. Muidu võib saada mõnikord natuke rohkem, teinekord natuke vähem. Meil jäi omal ajal saamata suurusjärgus 1,7 või 1,8 miljonit. Pool saame ju ikkagi tagasi.
    Mailis Lintlom, ASi Windoor jurist
    Windoor AS kuulus Estconde -E suuremate võlausaldajate gruppi üle kolme miljoni krooni suuruse nõudega. Pidasime nendega novembris 2009 läbirääkimisi ja olime sisuliselt valiku ees, kas saavutada Estconde-E-ga nõuete ümberkujundamise kompromiss või esitab võlgnik kohtusse pankrotiavalduse.
    Pankroti puhul oleks pangad olnud paremini tagatud nõuete tõttu eelistatud olukorras ja teistele võlausaldajatele poleks tõenäoliselt jäänud mitte midagi.
    Saavutasime võlausaldajatega laua taga kokkuleppe ja loobusime 50% nõuetest. Eks ta haiget tegi, aga parem 50 protsenti kui null.
    Kreeditoridest kahe puhul olid võlausaldajad nõus erikohtlemisega, mis tähendas seda, et kahe äriühingu nõuded (sh Elektrimees OÜ) oleks võinud võimalusel varem hüvitada kui kokkulepitud maksegraafik ette nägi.
    Leping oli ette valmistatud, aga päev enne allkirjastamist eelmise aasta detsembris teatas Elektrimees, et nemad ikkagi nõus ei ole.
    Minu hinnangul oli tegemist lühinägeliku käitumisega ja ma ei ole kindel, et see praegune survestamine pankrotiavaldusega võlgniku või võlausaldaja rahalist olukorda parandab.
    Sander Nurk, AS RTG Projektbüroo juht ja osanik
    Nad on jah saatnud ühe ringkirja. See oli juba eelmise aasta novembris. Seal pakuti nendepoolse võla kustutamiseks valemit, et kelle nõue on alla 50 tuhande, saab pool tagasi. Kui üle selle, saab veerandi. See on ainuke ettepanek, mis meile tulnud. Ja aasta otsa on nad meile võlgu olnud natuke alla 50 000. Kui me saatsime nüüd kurja kirja, siis nad natuke on vähendanud seda summat. Suurusjärk praegu on 40 000, mis nad konkreetselt meile võlgu on.
    Ja see on üleval eelmise aasta septembrist. Summa suurus ise eeldaks seda, et võiks ära maksta. Ma ei tea, võib-olla siis näitab see probleemi suurust või ka hoolimatust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva värskeid artikleid saab taas lugeda
Tehniliste viperuste tõttu ei saanud Äripäev täna veebilehel avaldada uusi artikleid – Äripäev palub lugejate ees vabandust. Nüüdseks on probleemid lahendatud, veebidesse on üles läinud kõik seni ootel olnud artiklid ning jätkame uute avaldamisega.
Tehniliste viperuste tõttu ei saanud Äripäev täna veebilehel avaldada uusi artikleid – Äripäev palub lugejate ees vabandust. Nüüdseks on probleemid lahendatud, veebidesse on üles läinud kõik seni ootel olnud artiklid ning jätkame uute avaldamisega.
Tallinn nõuab riigilt haigla projekteerimiskulud välja
Eile ootamatult Tallinna Haigla rahastamisotsuse tühistamisest teada saanud Tallinna linnavalitsus kavatseb linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tekkivad projekteerimiskulud riigi käest kas või kohtuga välja nõuda.
Eile ootamatult Tallinna Haigla rahastamisotsuse tühistamisest teada saanud Tallinna linnavalitsus kavatseb linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tekkivad projekteerimiskulud riigi käest kas või kohtuga välja nõuda.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.