• Jaga lugu:

    Võlatase kerkib kriisi kiuste

    Eraisikutele antud laenude mahu tipp saabus 2008. aasta lõpul, mil majapidamised olid võtnud laene-liisinguid kokku 124 miljardi krooni eest. Sel ajal olid aga ka meie sissetulekud aegade suurimad, 138 miljardit krooni. Viimase kahe aastaga on töötus ja palgakärped võtnud suure tüki eraisikute kasutatavast tulust. Kuigi netovõlg on samuti vähenenud, on kasutatava tuluga võrreldes majapidamiste võlakoormus järjest kasvanud.
    Viimase järsema tõusu tegi võlakoormus eelmise aasta kevadest selle aasta kevadeni, kuid tõus peatus nüüd teises kvartalis 94 protsendil. See on enam kui näiteks Prantsusmaal.
    Keskpank ja kommertspangad möönavad, et eraisikute laenukoormus on küllaltki suur, kuid vaatavad lähiaastaile pigem kerge südamega.
    Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask märkis, et Eesti eraisikute võlakoormus on oluliselt väiksem kui Skandinaavias ning sarnaneb euroala keskmisega.
    Eri riikide eraisikute võlakoormuse võrdlemisel peetakse Kase sõnul riikide erinevuste tõttu mõistlikumaks hinnata võlakoormuse kasvu või võla teenindamise kulusid.
    See on intressitaseme alanedes märkimisväärselt vähenenud. Inimeste sissetulekute kasv, kui see ükskord tuleb, parandab laenumaksevõimet.
    Ka Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu märkis, et tänu Euribori langusele on vähenenud laenu omavate perede intressikulu ja laenu kuumakse. See omakorda on aidanud paljudel peredel hoolimata sissetulekute vähenemisest võetud kohustustega toime tulla.
    Ja Eesti inimene on Suitsu hinnangul väga kohusetundlik. "Vajadusel saavad arved ja laenud makstud nii kõhu kui ka pere heaolu arvel," lisas ta.
    Sampo panga juht Aivar Rehe märkis, et eraisikute netovõlg kasvas 2005.-2008. aastal neli korda ja järgnevad kriisiaastad mõjutasid kõigi majanduse osapoolte maksekultuuri.
    Sealjuures kasvas väga kiiresti eraisikute üle 60 päeva võlgnevuses olevate võlgade maht.
    Siiski on Rehe hinnangul Eesti pangandus koos klientidega viimase kahe aasta jooksul probleemlaenudega vastutustundlikult tegelenud.
    "Positiivselt vaadatuna on viimase kahe aasta jooksul 95 protsenti klientidest säilitanud stabiilsuse laenude teenindamises," ütles Rehe.
    Nii keskpank kui ka kommertspangad ennustavad majapidamiste võla jõudsat vähenemist, kus vanu laene-liisinguid makstakse tagasi, kuid uusi kohustusi ei võeta.
    Rehe sõnul on selge, et suured ja kiired investeeringud eluasemetesse on mõneks ajaks peatunud. "Prognoosin, et tarbijausaldus, sealhulgas tahe ja julgus investeerida krediiditooteid kasutades, jääb tagasihoidlikuks ka 2011. aastal - pikaajaliste laenude tagasimaksmise mahud ületavad uute laenude mahtusid," ütles ta.
    Samas on eraisikute pangakontodel ning hoiustel raha hulk viimase kolme aasta jooksul kasvanud 1,3 korda, 62,6 miljardi kroonini. Samas pole sugugi kindel, et hoiustajad ja laenajad on samad inimesed.
    Eesti Panga prognoosi kohaselt on majapidamiste võlakoormus kasutatava tulu suhtes 2012. aasta lõpus enam kui 5 protsendipunkti võrra madalam praegusest.
    See tähendaks aga, et võlakoormus oleks ülejärgmise aasta lõpuks samal tasemel kui laenumahu tipphetkel 2008. aastal.
    SEB analüütiku Hardo Pajula hinnangul saab erasektori laenukoormuse vähendamisest üks majandusruumi peamisi mõjureid.
    "Kui suurem osa majapidamistest hakkab aegamisi oma tarbimisharjumusi üle vaatama, siis kaasnevad sellega tõenäoliselt olulised muutused nõudluse struktuuris ja - kuna nõudlus peaks juhtima pakkumist - varem või hiljem siis ka majanduse laiemas harulises ülesehituses," ütles Pajula.
    Samas on Paljula sõnul inimesele omane esialgu probleemidest mööda vaadata, oma harjumuspärasest tarbimistasemest üritatakse viimase võimaluseni kinni pidada.
    Tallinnas Mustamäel elava Urmas Truuvergi sõnul tuleks laenu võtmisel lähtuda siiski oma vajadustest, mitte oma suurimatest soovidest.
    Kullasepp-kellasepp ja müügispetsialist Urmas Truuverk võttis laenu 2007. aastal vahetult enne laenudemahu tipu saabumist.
    "Tol hetkel oli minu jaoks elamispind väga oluline, sest ka tütar kolis minu juurde," rääkis Truuverk.
    Emotsionaalselt tagasi vaadates on Truuverk väga õnnelik - sai kodu, tütar sai oma toa, laen aitas selle juures väga palju.
    "Korter oli maksimaalne, mida vajasin, samas tagasihoidlik, nagu soovisin," muigas Truuverk.
    Hinnad olid tol aastal krõbedad, Truuvergi Mustamäe kodu maksis 1,7 miljonit krooni.
    "Tänaste hindade juures oleks saanud selle korteri juba välja osta, ilma laenuta," lausus Truuverk. Korter Mustamäel on praegu miljon krooni soodsam.
    "Laenu võtmine oli kaalutletud teadlik otsus," nentis Truuverk.
    Truuvergil oli suurem osa korteri ostusummast olemas. "Puuduva summa saamiseks oli abiks SEB eluasemelaen, milleks oli 650 000 krooni," ütles Truuverk.
    Kui vähegi võimalik, vabaneks Truuverk oma laenukoormast, sest juba algusest peale on ta plaaninud seda kui lühiajalist laenu.
    Truuverk ei vaata seda, kui palju kontolt raha maha läheb, vaid pigem palju alles jääb, sest majanduslangus on ka tema palka kärpinud.
    "Kuna laen on pikaajaline, siis ei ole laenusumma praegu üle jõu käiv," sõnas Truuverk.
    Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on Eesti majapidamiste võlakoorem murettekitavam kui Taanil, mis on maailma suurima eraisikute võlakoormusega riik.
    Vitsur rääkis, et taanlased on oma ostujõult keskeltläbi kaks korda rikkamad kui eestlased ning jõukus on jagunenud palju ühtlasemalt, mistõttu on Taani elanikkonnast palju suurem osa krediidivõimeline. Teiseks on Taani majandus Vitsuri sõnul tunduvalt stabiilsem, buumist ja majanduskriisist põhjustatud tööpuuduse ja SKT kõikumised jäid seal kaks-kolm korda väiksemaks kui meil.
    Eesti edasine käekäik sõltub Vitsuri sõnul eeskätt hõivatuse ja palkade kasvu taastumise kiirusest.
    "Paraku ei ole olukord siin kuigi roosiline," ütles Vitsur. "Palgad kasvasid buumiaastatel kaugelt rohkem, kui meie konkurentsivõime oleks lubanud, ega alanenud ka kriisi ajal palju. Meile võib meeldida või mitte, aga oma suurest tööpuudusest me teisiti lahti ei saa kui suhteliselt lihtsate ja seega ka keskpärasest madalamalt tasustatavate töökohtade abil."
    Vitsuri sõnul tähendab see, et sissetulekute tase jääb mõneks ajaks kindlasti allasurutuks ja võlatase kõrgeks. See hakkab pärssima sisenõudluse kasvu, mis omakorda hoiab tagasi majanduskasvu ja palkade suurenemist.
    Vitsur lisas, et majanduse taastumisel me ainult välisnõudlusele loota ei saa ja seetõttu tuleks kasuks, kui meie võlakoormus hakkaks vähehaaval kasvama.
    "Kuid nende suhteliselt väheste kõrval, kes suudavad laenu võtta, on ka neid, kes oma kohustusi täita ei suuda. Aga kokkuvõttes liigub siiski asi normaalsuse suunas," märkis Vitsur.
    Heido Vitsur, Arengufondi majandusekspert
    Elanike võlakoormuse näitajaga on umbes samamoodi nagu riikide võlakoormusegagi - neid tuleb vaadata kontekstis teiste näitajatega.
    Nii on maailma suurimate majandustega riikidel - näiteks USA-l, Jaapanil ja Inglismaal - SKTga võrreldavad või seda krooniliselt ületavad võlad. Kuid nad on majanduslikus mõttes ikkagi võimsaimad riigid maailmas ja kogu maailmamajanduse taastumine sõltubki paljuski nende maade suutlikkusest oma võlga suurendada.
    Kuid selge on ka see, et lõpmatuseni see nii toimuda ei saa.
    Piret Suitsu, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht
    Võrreldes Skandinaavia riikidega on Eesti tulevikuväljavaated kindlasti helgemad. Esiteks on meie palkadel suurem kasvuruum. Ka hoiab sissetulekute aeglane kasv ja madal nõudlus lähiaastatel õhust vabanenud kinnisvarahinnad kontrolli all.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Robert Sarv: palun terve inimese passi
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
USA majanduskasv alla ootuste; börsid sellegipoolest plussis
USA teise kvartali majanduskasv jäi küll analüütikute konsensuslikele ootustele kõvasti alla, aga see ei seganud börsidel rohelises sulgumist.
USA teise kvartali majanduskasv jäi küll analüütikute konsensuslikele ootustele kõvasti alla, aga see ei seganud börsidel rohelises sulgumist.
Soome sai täna kirja 765 koroonanakatumist
Meie naaberriigis Soomes tuvastati täna 765 koroonanakatumist, nakkus levib kiiresti aktiivsete noorte seas, kelle osakaal kasvab ka haiglapatsientide seas.
Meie naaberriigis Soomes tuvastati täna 765 koroonanakatumist, nakkus levib kiiresti aktiivsete noorte seas, kelle osakaal kasvab ka haiglapatsientide seas.
Kui kasv jätkub, siis augusti lõpus võib oodata 2000 nakatunut päevas
Üritustel osalevate inimeste arvu piiramiseta saame näha septembri keskpaigal juba kuni 2500 haigestunut päevas, kõlas terviseameti pressikonverentsil.
Üritustel osalevate inimeste arvu piiramiseta saame näha septembri keskpaigal juba kuni 2500 haigestunut päevas, kõlas terviseameti pressikonverentsil.