Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pullid pritsivad jõukust

    2009 tõi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule jõukust lisaks pullisperma müügile koduturul ka tõuloomade vahendamine Euroopasse. Tänavu on müügihitiks kujunemas lihapullide müük moslemiriiki Türki.

    Vastab Raplamaa TOPis 2. kohale tulnud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko:
    Kes on teie ühistu liikmed?
    Oleme veisekasvatajaid esindav aretusorganisatsioon. Liikmed on piimaveiste ja lihaveiste kasvatajad Eestis. Meie liikmete arv on umbes 1500.  
    Kas liikmeiks on ka ühelehmapidajad?
    Umbes 90 protsendi ulatuses on vähemalt viie lehma pidajad. Sest ühe-kahe lehma pidajale ei suuda ühistu nii palju pakkuda.
    Mida ühistu oma liikmetele pakub?
    Oleme ainus ettevõte Eestis, mis toodab veise spermat. Ühistu liikmed ostavad meilt aretusmaterjali. Oluline on ka tõuloomade müük ja vahendamine. Nii siseturul kui ka välisriikidesse. Täna on hästi aktuaalseks muutunud just müük kolmandatesse riikidesse. Näiteks Türgisse, kuhu enamik Euroopa Liidu riikidest loomi üldse müüa ei saa.
    Miks?
    Piiranguks on hullulehmataud, mis 1990. aastatel lääneriikides möllas. Türgi on jätkuvalt hoidnud nende riikide loomade suhtes oma piiri suletuna. Eesti oli esimene Euroopa riik, kes sai selle aasta maist õiguse müüa Türgisse tõuloomi. Septembrist on meil Türgiga veel üks diil – moslemiriik hakkas ostma Eestist ka lihapulle.
    Mullu tõusis teil kasum 1,8 korda. Mis tõusu taga oli?
    Põhiliselt ikka tõuloomade müük. Eelmisel aastal müüsime kokku ligi 1500 tõumullikat. Enamik neist läks Maltale. Võrreldes muu Euroopaga maksti Maltal looma kohta 2000–3000 krooni rohkem. Ka tänavu läheksid tõuloomad hästi kaubaks, aga meil pole neid nii palju pakkuda, sest kuna piimahinnad on Eestis tõusnud, müüvad piimatootjad tõuloomi vähem. Tõuloomade müügi kompenseerib tänavu ilmselt lihaveiste müük.
    Kui palju tõuloomade müük andis mullu protsentuaalselt käibest?
    Ligi 60%. Lisaks aretusmaterjali ehk sperma tootmisele on meil ka muud teenused. Näiteks tõuraamatu pidamine, samuti korraldame loomanäitusi ja -konkursse ning teeme farmeritele õppepäevi ja seminare.
    Teie kõige tähtsamad tootmisvahendid on ikka pullid?
    Pullid, jah. Neid on meil praegu kokku 212. Kõige vanemad pullid on üle kümne aastased, aga meil on siin ka kuuajased vasikad. Need ostame varakult karjadest, et neist parimad pullid kasvaksid.
    Kui tihti pullid "tööd teevad"?
    See oleneb tema väärtusest. Väga väärtuslikul pullil võiksime ju iga päev spermat toota lasta ja suudaksime selle sperma ka maha müüa, aga samas tuleb pullidel teatud rütmi hoida. Iga pulli jaoks on välja kujundatud individuaalne režiim, mille paneb labor paika vastavalt sellele, kuidas sagedus sperma kvaliteeti mõjutab.
    Tegelikult toodame spermat aastas palju rohkem kui realiseerida õnnestub. Eesti turg on ju nii väike. Meil on ligi 600 000 spermadoosi varus, aga aastas suudame maha müüa umbes 200 000 doosi.
    Kas pullispermat välja ei müü?
    Vaid lähiriikidesse, Lätti ja Leetu. Sest spermaturg Euroopas on ääretult tiheda konkurentsiga.
    Nii et vastupidi – ostate väärtuslikku spermat hoopis sisse?
    Jah, sest aretusmaterjali tuleb uuendada. Ostame Kanadast ja USAst ka embrüoid. Et meie pullikari oleks tõepoolest kõrgväärtuslik. Mitte ainult sperma kvaliteedilt, vaid et ka geneetiline potentsiaal oleks hästi kõrge.
    Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
    * asutatud 29.01.1993
    * asukoht Kehtna vald, Keava alevik
    * veiste tõuaretus, elusloomade müük
    * 1500 ühistuliiget
    * töötajate arv: 65 (2007), 56 (2008), 55 (2009)
    * müügitulu 2009. aastal 58,8 miljonit krooni, maksueelne kasum 8,9 miljonit
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Inglise keskpank kavatseb karmistada krüpovaluuta reegleid
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Läti pensionivarade haldaja INDEXO liitub IPO kaudu börsiga, esitades panganduse valdkonnale väljakutse
Oma uuendusliku lähenemisega Läti pensionituru segi paisanud Läti pensionivarasid haldav ettevõte INDEXO võtab nüüd sihikule panganduse valdkonna. See on lühidalt INDEXO IPO peamine sõnum. Praegu toimub aktsiate märkimine, mis lõpeb 11. juulil. IPO käigus väljastab INDEXO kokku 535 000 aktsiat, mille eesmärk on koguda ligikaudu 7,49 miljonit eurot. Aktsia hind on 14 eurot.
Oma uuendusliku lähenemisega Läti pensionituru segi paisanud Läti pensionivarasid haldav ettevõte INDEXO võtab nüüd sihikule panganduse valdkonna. See on lühidalt INDEXO IPO peamine sõnum. Praegu toimub aktsiate märkimine, mis lõpeb 11. juulil. IPO käigus väljastab INDEXO kokku 535 000 aktsiat, mille eesmärk on koguda ligikaudu 7,49 miljonit eurot. Aktsia hind on 14 eurot.
Puidutööstust tabas ränk hoop: hinnad kukuvad, tellimused kaovad
Eesti saematerjalitootjad seisavad karmi reaalsuse ees, kus kukub nii puidu hind kui kaovad tellimused: klientidel on enne sanktsioonide jõustumist laod odavat Vene puitu täis kuhjatud ning inimesi koroonapandeemias haaranud remontimise ja ehitamise laine on raugemas.
Eesti saematerjalitootjad seisavad karmi reaalsuse ees, kus kukub nii puidu hind kui kaovad tellimused: klientidel on enne sanktsioonide jõustumist laod odavat Vene puitu täis kuhjatud ning inimesi koroonapandeemias haaranud remontimise ja ehitamise laine on raugemas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.