Pensionifondide valitsejad: 3. osa

Tänases viimases osas oleme välja toodud pensionifondide valitsejad, kes peavad enda vastutust pensionifondide käekäigu eest kõige suuremaks.

LHV Pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul kasutab ta küll neljaliikmelise tiimi abi, kuid on siiski ainuisikuliselt see, kes investeeringute eest vastutab. Ka Danske Capitali fondijuhid Aari Stalde ja Märten Kress tunnistavad, et kitsamalt vaadates langetavad investeerimisotsused just nemad.

Kaheksakümnendate lõpus alustasin väikestviisi valuutaspekulatsiooniga. Esimese aktsia soetasin Hansapanga esimesest aktsiaemissioonist, mis oli suunatud oma töötajatele. See toimus veel enne Tallinna Börsi loomist.

Georg Sorose karjäär on muljetavaldav. Tahaks ka ise seitsmekümneselt aktiivne ja edukas investor olla. Loen regulaarselt Mark Faberi uudiskirja The Gloom, Boom & Doom Report.

Fondijuht on see, kes teeb investeeringu ja vastutab selle eest.

Lisaks minule on veel neli inimest, kellega koos arutame investeerimisotsuseid.

Top Down investeerimisstrateegia. See tähendab, et kõigepealt kaalun üldisemaid tegureid ja alles seejärel vaatan konkreetset ettevõtet.

Ma kohe kindlasti ei eelista teiste fondide kasutamist otse väärtpaberitesse investeerimisele, kuigi teistesse fondidesse investeerimine sobib väga hästi ka minu investeerimisstrateegiaga.

Ei ole lemmikuid. Püüan teadlikult vältida investeeringutesse armumist. Olen valmis iga investeeringu kas või homme maha müüma, kui selleks peaks põhjust olema.

Jah, kogun enda hallatavasse LHV Pensionifondi L.

Paljud ennustasid kriisi ette, kuid vähesed olid selleks tegelikult valmis.

Ma töötan kodust. Kui ma ei ole arvuti taga, siis ma olen koos abikaasa ja pisipojaga.

Järgmise kolme aastaga püüan õppida ennast väljendama jaapani keeles ning parandada oma prantsuse keele oskust.

Lisaks püüan end iseseisvalt harida pedagoogika vallas.

Märten Kress (MK): Esimene tutvus investeerimisega sai tehtud ülikooli algusaastatel (1997-1998) ning peamiselt kohalike aktsiatega.

Aari Stalde (AS): Otsene investeerimiskogemuse pikkus on mul ca 13 aastat.

MK: Otseseid eeskujusid enesele seadnud ei ole. Inimesi, ja mitte ainult finantsmaailmas toimetavaid, kellelt õppida, on palju.

AS: Kuna me elame suuresti holistiliselt võrgustunud maailmas, on enamikel juhtudel minule eeskujuks olevad ja mind inspireerivad inimesed olnud seotud eelkõige kõikvõimalike muude eluvaldkondadega, kui seda on või olid investeerimismaailma "ikoonid".

Kitsamalt vaadates teevad investeerimisotsuseid pensionifondide kontekstis kaks inimest. Aari Stalde on spetsialiseerunud aktsiainstrumentidele ja Märten Kress intressi-instrumentidele.

MK ja AS: Ei saa alahinnata Danske grupi teiste riikide varahaldusspetsialistide mõju investeerimisotsustele, mis tekib regulaarselt investeeringute väljavaadete teemadel teiste grupi üksustega diskuteerides.

MK ja AS: Lühike ja konkreetne vastus on, et üht ja ainust valikumeetodit ei eksisteeri, pigem on see ajas muutuv.

MK ja AS: Praegust maailma majanduse olukorda ja väljavaadet arvestades näeme, et valdava enamuse pensionifondide tootlusest annavad jätkuvalt õiged varaklassidevahelised taktikalised allokatsiooniotsused.

MK ja AS: Investeeringute lemmikuteks ja vähem lemmikuteks lahterdamisega me fondi juhtimisel ei tegele. Iga investeering on soetatud teatud turunägemuse või stsenaariumi ootuse kaalutlustel ja sellel on suhteliselt vähe tegemist tõsiasjaga, kas ettevõte fondijuhile personaalsel emotsionaalsel tasandil sümpatiseerib või mitte.

MK ja AS: Jah

MK: Rohkem kui kriis ise on mõtlemisainest andnud maailma mastaabis kriisiga toimetulekuks ette võetud (poliitilised) sammud. Kõik need abipaketid, stiimulid, väärtpaberite kokkuostuprogrammid jne on selgelt mõjutanud finantsturgude toimimise printsiipe.

AS: Kui kriis on protsess mitte nähtus omaette, siis ma ütleks, et esiteks ma õppisin veelgi paremini tundma süsteemi nimega kriis ehk siis terviklikku kriisisüsteemi - kriisisüsteemi formeerumise, kasvamise, kahanemise ja transformeerumise erinevaid faase.

MK: Üldjuhul veedan võimalikult palju n-ö töövälisest ajast füüsilist liikumist nõudvaid tegevusi harrastades.

AS: Kõige lihtsamalt väljendades on minu teadveloleku energia suunatud eneseteostusele, kus on raske piiri tõmmata nn tööalase ja vaba aja vahel. Mu meelest aeg ei saa vaba olla.

MK: Erinevad süsteemiteooriad. Selle all pean silmas mitte finants- ja majandusteoreetilisi süsteeme ja mudeleid, vaid pigem filosoofilis-spirituaalsest vaatenurgast lähtuvaid süsteemiteooriad.

AS: Kui viimasel viiel aastal olen ma rohkem ennast täiendanud ehk psühholoogias ja erinevates süsteemiteooriates, siis ideaalkeskkonnas sooviks ma nn "valgelt lehelt" alustatuna õppida sügavuti ehk kvantfüüsikat.