Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swedi hapud laenud pöörasid langusesse
Kolmandas kvartalis kasvas probleemsete laenude maht kolmest Balti riigist ainsana Lätis ja viimane jäi seetõttu ka teistest erinevalt kahjumisse. 662 miljoni kroonise kvartalikasumiga Eesti üksusele on see aga järjest teine kvartal, kus ollakse taas kasumis.
Probleemsete laenude juurdekasvu peatumise kõrval on Baltimaade paranenud tulemustele kaasa aidanud ka see, et paar suurt probleemlaenu on n-ö uuesti käima saadud ega ole enam kahjumlikud.
Eilsel pressikonverentsil panga peakontoris Stockholmis ütles Swedbanki grupi riskijuht Göran Bronner, et majanduse paranemise eeldusel hakkavad ka laenukahjumid vähenema.
"Meie laenuportfell tõmbus selles kvartalis (Baltimaades - toim) koomale, aga on ka positiivseid märke: meil on uusi laenutaotlusi ja huvi äriettevõtete poolt. Kuid nii era- kui ka ärisektor on endiselt oma võlga tagasi maksmas ja sellest tuleneb ka tarbija ebakindlus," rääkis Bronner. "Kindlus on praegu tõusmas, aga selle alguspunkt on väga madalal tasemel."
Bronneri sõnul on veel raske öelda, millal võiks laenuportfell Baltimaades suurenema hakata, kuid ta loodab, et see juhtub järgmise aasta alguses. "Eesti on selles selgelt parim, Lätis on n-ö kriisijärgne pohmell ja neil võtab kõige enam aega, et uuesti alustada."
Küsimusele, millal Baltimaad hakkavad Swedbankile uuesti rõõmu tooma, vastas Bronner, et see aeg tuleb tunduvalt kiiremini, kui oodatakse. "Läinud kvartalis oli meil kasum ja ma arvan et edaspidi see järjest paraneb."
Kogu grupis on laenukahjumite kõrval vähenemas ka üle 60 päeva viivises olevate ning restruktureeritud laenude maht.
Septembri lõpu seisuga on Swedbank restruktureerinud laene ligi 50 miljardi krooni eest, millest 82% on laenud Balti panganduses ning 13% Ukrainas.
Ülevõetud tagatise maht on selle aastaga kasvanud, enim on ülevõetud tagatisi Baltimaades. Probleemse kinnisvaraga tegelev Ektornet on omandanud Balti riikidest enim vara just Eestist (573 mln krooni eest), kuid Lätis on praegu tunduvalt enam ülevõtmisprotsesse pooleli.
Kogu grupi kvartalikasumiks kujunes umbes 4,28 miljardit Eesti krooni, kasvades kvartaliga 65%.