Eksporditoetused võiks läbipaistvamad olla

"Kuna tegemist on teenuse ekspordiga ja selle teenuse pakkumiseks välisturgudel tuleb esmalt sinna turule siseneda, siis EASi eksporditoetus varahaldusettevõtetele paistab olevat õigustatud," rääkis riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson.

Simsoni arvates on ka maailma turgudele raha paigutamisega tegelevatel varahaldusfirmadel tarvis luua uusi tarkvaralahendusi, avada välisriigis müügikontor ning investeerida müügitöö alustamisse.

"Samas arvan, et kuna tegemist on riiklike toetustega, siis loomulikult peaks ka avalikkus teadma, milliseks otstarbeks raha jagatakse ja mille jaoks täpselt see on antud," ütles Simson. Tema arvates on toetuste läbinähtavus kõige kindlam viis saavutada seda, et avalikkuse toetus EASi tegevusele säilib.

Riigikogu majanduskomisjoni liige Sven Sester märkis, et varahaldusettevõtetele jagatavate toetuste otstarbekuse hindamiseks peaks ikkagi teadma nende ettevõtete tegevuse üldiseid eesmärke.

"Kui varahaldusfirma eesmärk on Eestisse raha tuua ja eksportida enda oskusteavet, siis võib see kvalifitseeruda EASi eesmärkide alla. Eestile on hea, kui siia sajad miljonid eurod hakkavad tulema," ütles Sester. EASi otsustajad peaksid aga väga selgelt nägema, kas see eesmärk on täidetav või mitte, lisas Sester.

Sesteri sõnul peaks olema avalikkusele teada, mille jaoks toetustest saadud raha kasutatakse. "Võiks teada näiteks nii palju, et ettevõte teeb Londonis teatavaid tegevusi selle nimel, et raha toodaks Eestisse, ja tegevus on mõõdetav poole aasta pärast," selgitas ta.

Mingil määral oleks tarvis teada, milleks raha kasutatakse, kuid äriplaani konfidentsiaalsed osad ja detailid jäägu ikkagi saladuseks, lisas riigikogu liige.

Investeerimispankur Joakim Helenius leiab, et piirid, missuguseid tegevusi peaks riik toetama ja milliseid mitte, on hägused. "Meie pole EASi toetusi taotlenud peamiselt minu tugevate vaadete tõttu selle kohta, kuhu tõmmata piir valitsuse sekkumisele ettevõtluses. Samas, kui teised on seda teinud, ei saa ma seda ära hoida ega maha laita," rääkis Helenius.

See on Heleniuse sõnul igaühe otsustada, millise viisi nad oma toodete rahvusvahelise esitluse rahastamiseks valivad.

Helenius on veidi mures vaid selle pärast, et inimesed ei hakkaks mõtlema, et pidevad riigi toetused ongi normaalsed. "Seega pole ainult vajalik teha selgeks, missugused ettevõtted saavad kandideerida toetustele, vaid kuhu tõmmata piirid, milliseid valdkondi valitsus suudab toetada ja milliseid mitte," selgitas ta. "Vastasel juhul tekib oht, et satume libedale jääle ja muutume toetustest sõltuvaks."

Kõige parem oleks, kui EAS toetaks esmalt erinevaid tootmisega tegelevaid ettevõtteid. Põhjus on väga lihtne - kogu majandus baseerub reaalelus tootmisel.

Järgmisena peaks EAS toetama ettevõtteid, mis on seotud välisturgudele minekuga ja kellel on välisturgudega suhtlemisel väga tugevad võimalused. Rääkimata muidugi lihtsalt innovaatilistest ettevõtetest, kelle ideed võivad tulevikus ühiskonnale palju kasu tuua.