Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eksporditoetused võiks läbipaistvamad olla

    "Kuna tegemist on teenuse ekspordiga ja selle teenuse pakkumiseks välisturgudel tuleb esmalt sinna turule siseneda, siis EASi eksporditoetus varahaldusettevõtetele paistab olevat õigustatud," rääkis riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson.
    Simsoni arvates on ka maailma turgudele raha paigutamisega tegelevatel varahaldusfirmadel tarvis luua uusi tarkvaralahendusi, avada välisriigis müügikontor ning investeerida müügitöö alustamisse.
    "Samas arvan, et kuna tegemist on riiklike toetustega, siis loomulikult peaks ka avalikkus teadma, milliseks otstarbeks raha jagatakse ja mille jaoks täpselt see on antud," ütles Simson. Tema arvates on toetuste läbinähtavus kõige kindlam viis saavutada seda, et avalikkuse toetus EASi tegevusele säilib.
    Riigikogu majanduskomisjoni liige Sven Sester märkis, et varahaldusettevõtetele jagatavate toetuste otstarbekuse hindamiseks peaks ikkagi teadma nende ettevõtete tegevuse üldiseid eesmärke.
    "Kui varahaldusfirma eesmärk on Eestisse raha tuua ja eksportida enda oskusteavet, siis võib see kvalifitseeruda EASi eesmärkide alla. Eestile on hea, kui siia sajad miljonid eurod hakkavad tulema," ütles Sester. EASi otsustajad peaksid aga väga selgelt nägema, kas see eesmärk on täidetav või mitte, lisas Sester.
    Sesteri sõnul peaks olema avalikkusele teada, mille jaoks toetustest saadud raha kasutatakse. "Võiks teada näiteks nii palju, et ettevõte teeb Londonis teatavaid tegevusi selle nimel, et raha toodaks Eestisse, ja tegevus on mõõdetav poole aasta pärast," selgitas ta.
    Mingil määral oleks tarvis teada, milleks raha kasutatakse, kuid äriplaani konfidentsiaalsed osad ja detailid jäägu ikkagi saladuseks, lisas riigikogu liige.
    Investeerimispankur Joakim Helenius leiab, et piirid, missuguseid tegevusi peaks riik toetama ja milliseid mitte, on hägused. "Meie pole EASi toetusi taotlenud peamiselt minu tugevate vaadete tõttu selle kohta, kuhu tõmmata piir valitsuse sekkumisele ettevõtluses. Samas, kui teised on seda teinud, ei saa ma seda ära hoida ega maha laita," rääkis Helenius.
    See on Heleniuse sõnul igaühe otsustada, millise viisi nad oma toodete rahvusvahelise esitluse rahastamiseks valivad.
    Helenius on veidi mures vaid selle pärast, et inimesed ei hakkaks mõtlema, et pidevad riigi toetused ongi normaalsed. "Seega pole ainult vajalik teha selgeks, missugused ettevõtted saavad kandideerida toetustele, vaid kuhu tõmmata piirid, milliseid valdkondi valitsus suudab toetada ja milliseid mitte," selgitas ta. "Vastasel juhul tekib oht, et satume libedale jääle ja muutume toetustest sõltuvaks."
    Kõige parem oleks, kui EAS toetaks esmalt erinevaid tootmisega tegelevaid ettevõtteid. Põhjus on väga lihtne - kogu majandus baseerub reaalelus tootmisel.
    Järgmisena peaks EAS toetama ettevõtteid, mis on seotud välisturgudele minekuga ja kellel on välisturgudega suhtlemisel väga tugevad võimalused. Rääkimata muidugi lihtsalt innovaatilistest ettevõtetest, kelle ideed võivad tulevikus ühiskonnale palju kasu tuua.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Keskpanga protokoll rahustas USA aktsiaturud kergelt kerkima
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Kriis Ühendkuningriigi valitsuses jätkub, pannes naela langema
Hilja õhtul vallandas Ühendkuningriigi peaministri koha pärast võitlev Boris Johnson ühe võtmeministri, ehituse ja kohaliku arengu eest vastutava Michael Gove. Valuutaturg reageeris otsusele naela langemisega teiste peamiste valuutade suhtes.
Hilja õhtul vallandas Ühendkuningriigi peaministri koha pärast võitlev Boris Johnson ühe võtmeministri, ehituse ja kohaliku arengu eest vastutava Michael Gove. Valuutaturg reageeris otsusele naela langemisega teiste peamiste valuutade suhtes.
Eesti suurendab kaitseväe sõjaaja koosseisu veerandi võrra
Eesti kaitsevägi hakkab lähiaastail välja õpetama veel 10 000 reservväelast, kes sõja puhkemise korral määrataks maakaitse üksustesse.
Eesti kaitsevägi hakkab lähiaastail välja õpetama veel 10 000 reservväelast, kes sõja puhkemise korral määrataks maakaitse üksustesse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.