Ärimeeste must nimekiri saab täiendust

Pankrotihaldur Igor Sumaroki sõnul on tänavu eriti palju pankrotte, kuna mullusele suurettevõtete pankrotilainele järgnes väiksemate kuidagi vee peal püsinud ja viimast raha oodanud firmade pankrotistumine, millega kaasnes enneolematu ärikeeldude tulv.

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja andmetel arutatakse praegu muudatuste tegemist ettevõtluskeeldu puudutavatesse sätetesse. Keeldu kavatsetakse laiendada mõnedele karistusseadustiku 21. jaos loetletud majanduskuritegudele, nagu näiteks tahtlikult põhjustatud maksejõuetus.

"Usun, et oleks mõistlik tahtlikult põhjustatud maksejõuetuse korral rakendada ettevõtluskeeldu," kommenteeris Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja jurist Mart Kägu.

Majandusprofessor Pjotr Vernitski on veendunud, et ärikeelu nimekiri oleks pikem, kui seda reguleeriks eraldi seadus ning töötaksid kõik täiteinstrumendid, nagu see on näiteks Soomes. "Või Prantsusmaal, kus tõestatud tõsise kuriteo korral kehtestatakse eluaegne ettevõtluskeeld," lisas Vernitski. Muidu ei saa keegi garanteerida, et keeldu ei rikuta või et ebaaus ettevõtja ei jätka talle omases stiilis äri ajamist mõnes teises valdkonnas.

Vernitski hinnangul on omaette ärikeeluseadusega tõenäolisem, et tõsise kuriteo sooritanud ettevõtja teenib lihtsa palgatöötajana leiba ka kahe või viie aasta pärast, mil praegu äri- ja ettevõtluskeelud lõpevad. Ja võimalik, et häbiposti ei satuks kõrvuti need, kes viimaseni oma läbikukkunud ärist kinni hoidsid, ja need, keda ei tohiks ettevõtluse ligi lastagi.

"Juhatuse liikme süüd on väga raske tõestada, eriti kohtus, kui see pole just selge pettus või täielik ebakompetentsus. Kui pankrotiks valmistatakse aegsasti, on ka tõendeid leida praktiliselt võimatu," tõdes Vernitski.

Pankrotihaldur Igor Sumaroki sõnul on samas raskusi majanduskuriteo klassifitseerimisega. Ühelt poolt peetakse tahtlikult põhjustatud maksejõuetust ning pankrotiavaldusega venitamist kriminaalkuriteoks. Teisest küljest tuleb ette aga olukordi, kus võlgnik püüab viimase hetkeni ettevõtet päästa, ehkki tulemuseta. Seetõttu ei pea prokuratuur muude kriminaalsuse märkide puudumisel venitamist kuriteoks.

Tänavu jaanuaris ärikeelu saanud Pärnu ärimees Elmar Lepp on ärikeeldu puudutava korraga rahul.

Tegevusetult ta ei istu, kuid puhkab enda sõnul juhatustest, nõukogudest, komisjonidest ja koosolekutest.

Lepp märkis, et ärikeelust on lihtne vabaneda, kui tal peaks vaid äri tegemise soov tekkima. Pankrotihaldurile tuleb teha avaldus ja saabki keelust priiks. Millal Lepp taas aktiivsesse ärisse tagasi tuleb, ei osanud ta aga öelda. "Praegu ma puhkan, olen rahul, et ei pea kuhugi kellaaja peale minema," kommenteeris Lepp.

Lepp tunnistas, et ärikeelu saamist ta ei põe nagu ka palgatöö tegemist. Abikaasa ja sõbrad on valmis teda alati oma firmasse tööle vormistama, lisas mees.

2010. aastal ärikeelu nimekirja sattunud Jevgeni Sinjavski arvates annab keelusätte viimine pankrotiseadusesse haldureile liiga palju võimalusi panktorimenetlust mõjutada.

"Ma olen osalenud kahe ettevõtte pankrotimenetluses. Ühes lubati olla mul likvideerija, teises seati keeld," märkis Sinjavski.

"Hiljem on väga raske tõestada, et sul oli õigus. Ka majanduspolitsei on jõuetu. Tulemusena kestab menetlus mitu aastat. Keegi ei tea, millega see lõpeb, kuid sina oled juba selles nimekirjas ja see plekk jääb kogu eluks," kaebas Sinjavski.