"Saksamaa valitsus on viinud Euroopa järjekordse võlakriisi äärele," kirjutas Financial Times Deutschland. "Merkel ei mõista oma plaani vahetuid tagajärgi," väidavad ajalehes USA ja Briti analüütikud.
Merkel on teinud sel nädalal euro kohta kaks põhjapanevat avaldust: esiteks, et kui langeb euro, langeb ka Euroopa, ja teiseks, et osa arvetest peavad maksma erainvestorid ehk turud peavad kandma oma tegude tagajärgi.
Merkelit sunnib takka ka maksumaksja, kes juba rehkendab, kui palju järjekordne abipakett talle maksma läheb - teatavasti on Saksamaa suurim panustaja ühisesse rahakotti.
"Merkelil on õigus," kirjutab vastukaaluks kriitikale Süddeutsche Zeitung oma juhtkirjas. Leht viitab asjaolule, et kui sai selgeks, et Saksamaa kriisimehhanismi plaan hakkab kehtima alles aastast 2013, turud rahunesid. "Euroopa poliitikud peavad oma meeleavaldajatele selgeks tegema, et karmidele säästuplaanidele ei ole alternatiivi," kirjutas ajaleht.
Süddeutsche Zeitungile sekundeerib Handelsblatti kolumnist Ruth Berschens, süüdistades turgudel valitsevas paanikas eelkõige eurotsooni juhtkolmikut.
Tõeline põhjus, miks eurotsoon ei suuda turgusid rahustada, on enesepettus. "On kaks asja, mida ei taheta endale tunnistada - ilma kaotusteta ei tule eurotsoon kriisiga toime. Kreeka, Portugal ja Iirimaa tuleb osaliselt maksevõimetuks kuulutada," kirjutas Berschens.
Merkel jääb tõenäoliselt oma plaani juurde, sest Euroliidu suurima maksumaksja Saksamaa eesotsas olles ei saa ta lubada, et kriisiriikide päästmine toimub Saksa maksumaksja taskust.
Autor: Katri Soe-Surén