Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tootjahindade kasv kiireneb

    Töötleva tööstuse tootjahindade kasv kiirenes oktoobris veelgi. Statistikaameti andmetel tõusid kuuga hinnad keskmiselt 0,4%, aastataguse perioodiga võrreldes olid hinnad 5,4% kõrgemad.

    Tootjahindade kasvu on kiirendanud mitmete sisendite kallineme (tooraine, palgakulud), kui ka paranenud nõudlus, mis on mõnevõrra lasknud ettevõtetel vabamalt hingata. Samuti mõjutab hinnakasvu madal baastase, mis püsib veel selle aasta lõpuni.
    Toiduainete tootmises kasvasid hinnad aastaga 6,5%, peamiseks vedajaks oli siin piimatööstus, kus hinnatõus kiirenes aastases võrdluses 25,6%ni. Paranenud ekspordivõimalused on kasvatanud nõudlust toorpiima järele, mis on muutnud ka piimatööstuste peamise sisendi oluliselt kallimaks. Nii piima kokkuostu- kui tootjahinnad on jõudnud taas tagasi tasemele, kus nad olid kaks aastat tagasi, ka piimatoodete jaehinnad on jälginud samu arenguid. Samas on trend vastupidine lihatööstuses, kus hinnad on juba teist kuud järjest languses (-2,7% võrreldes eelmise aastaga).
    Jätkuvalt eristub teistest sektoritest keskmisest kiirema hinnatõusuga metalltoodete tootmine, kus aastane hinnatõus ulatus 18%ni. Suhteliselt stabiilsena püsib hinnakasv puidu- ja paberitöötuses, aastases võrdluses vastavalt 3,8% ja 5,3%. Samas on mitmes konkurentsitihedas sektoris aastaga hinnad ka odavnenud. Rõivatööstuses vähenesid hinnad aastaga 4% ja mööblitootmises 1,6%.
    Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris küsitletud ettevõtetest ligi veerand ootas hindade tõusu järgneval kolmel kuul. Kõige tõenäolisemaks peetakse hinnatõusu toiduainetööstuses, keemiatööstuses, kummi- ja plastitööstuses, elektrimasinate ja aparaatide tootmises ning mööblitööstuses. Eelnevalt kiire hinnatõusuga silma paistnud puidutööstuses ei prognoosinud ükski ettevõte hindade kasvu jätkumist.
    Oktoobris toimusid ekspordi- ja impordihindade arengus sarnased muutused, samas impordihindade kasvutempo osutus taas mõnevõrra kiiremaks kui ekspordihindadel. Ekspordihinnad tõusid aastaga 8,4% ja olid eelmisest kuust vaid 0,1% võrra kõrgemad. Impordihindade aastakasv kiirenes 10,1%ni ja kuine tõus oli 0,4%. Kui aastaga on jätkuvalt enam kasvanud naftasaaduste ja metallide hinnad, siis kuises võrdluses tõusid kõige rohkem tekstiilitoorme hinnad.
    Endiselt olid kõrgemate aastakasvudega metallide ja toorpuidu ekspordihinnad (vastavalt 31% ja 21%), kuid mõlema grupi osas kuises võrdluses olulist muutust ei toimunud. Märgatavalt on ekspordihinnad tõusnud aga toiduainetööstuses, aastane kasvutempo kiirenes 11%ni. Ühelt poolt on selle taga toormehindade tõus, samas on ka nõudluse suurenemine välisturgudel aidanud ettevõtjatel hindu kasvatada.
    Oktoobris kiirenes naftasaaduste sisseveohindade aastakasv 24%ni ja metallide hinnatõus 22%ni. Kõige rohkem on aastaga tõusnud aga puidutoorme impordihinnad (42%), kuid nende osakaal kogu impordihinnaindeksis on väike. Septembrikuuga võrreldes oli suurim hinnatõus (6%) tekstiilitoorme sisseveol.
    Novembris on oodata ekspordi- ja impordihindade osas jätkuvat survet ülespoole, mida toetab ka nafta suhteliselt kõrge maailmaturuhind, aga samuti teiste toormete jätkuv hinnatõus.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Riik võtab reformideks 400 miljonit laenu
Euroopa Investeerimispank (EIB) ja rahandusministeerium sõlmisid 400 miljoni euro suuruse laenulepingu, et rahastada investeeringuid Eesti rohe- ja digireformidesse.
Euroopa Investeerimispank (EIB) ja rahandusministeerium sõlmisid 400 miljoni euro suuruse laenulepingu, et rahastada investeeringuid Eesti rohe- ja digireformidesse.