Ekspedeerijad läbisid kehva aasta väikeste kadudega
2009. aastal Eesti majandus kahanes ning ühes sellega ka Eesti väliskaubandus. Import oli 2009. aastal eelmisest aastast 33% ja eksport 24% väiksem. Pole raske arvata, et sellel oli otsene mõju väliskaubanduse transporti korraldavatele ekspedeerijatele ja agenteerijatele.
Tegelikult algas langus juba varem. Kui alates 2004. aastast, pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga, nautisid siinsed ekspedeerijad kasvu, siis mõne firma väitel toimus juba 2007. aasta teisest poolest kuni eelmise aasta lõpuni tõsine langus. Kinnisvara- ja ehitusturul aset leidnud muudatused jõudsid ka ekspedeerimisturule, sest kaupa oli vaja vähem ja see vähendas ka nõudlust vedude järele.
2008. aasta lõpuks oli juba enamikule ekspedeerimisturu osalistele turu langus tunda. OÜ Nelgeron Grupp juhatuse liige Irina Zaitseva kirjeldab firma majandusaasta aruandes, et kui 2008. aasta üheksa kuu kokkuvõttes oldi veel 2007. aastast ees 2,14 protsendiga, siis aasta viimases kvartalis oli käive eelmisest aastast juba 53% väiksem. 2009. aasta esimene pool oligi ainult suur langemine. Veoste hulk vähenes nii järsult, et aasta lõpus oli ettevõttel koos vaid 36% 2008. aasta käibest ehk 77 miljonist kroonist oli saanud 28 miljonit krooni käivet aastas.
Edukaks võivad end pidada ka ettevõtted, kes järsu käibelanguse tõttu ei langenud hävitavasse kahjumisse - suutsid kulusid kokku hoida ja plussi jääda. Möödunud aastal 42% müügitulust kaotanud AS Schenker oli üks, kes kulude kokkuhoiu ja kahjumi vältimisega hakkama sai. Kaubaveomahtude vähenemine oli turule toonud hulga vaba veoressurssi ja muutnud klientide käitumist. Kliendid asusid veohindu üle vaatama senise aastase intervalli asemel igas kvartalis või lausa igas kuus. Paljud kliendid asusid tegutsema veojuhuse tasemel, et saada turult hetke soodsaim veohind, kirjeldab Schenkeri juhatuse esimees Meelis Arumeel ettevõtte aruandes.
Schenker asus muutunud turuolukorras otsima ebaefektiivseid valdkondi, mille arvel kokkuhoidu leida. Maanteetranspordis analüüsiti terminali ja kontori efektiivsust. Seejärel vaadati üle veopargi suurus ning muudeti veoringe siseriiklikel korje- ja jaotusvedudel. Aasta lõpus läks ettevõte maanteetranspordi ja logistika divisjonis ka firma struktuuri kallale. Divisjonid korraldati ümber funktsionaalsel alusel, misjärel moodustus ühtne tootmis- ning müügi- ja teenindusdivisjon. Tulemus oli personali efektiivsem kasutamine. Hinnatundlikule kliendile leiti aga võimalus luua maanteetranspordis uus teenus, kus klient saab odavama, aga sellevõrra nõrgema ajalubadusega toote.
Kõik need ümberkorraldused toimisid. Vaatamata maanteetranspordi käibe vähenemisele ligikaudu kolmadiku võrra suudeti kasumit isegi mõnevõrra kasvatada ja tegevusrentaablus tõusis 1%-lt 2,5%-le.
Schenkeri-taolisi kulude kärpimise edulugusid oli eelmisel aastal ilmselt veel mitmeid. Kokkuvõttes pääsesid ekspedeerijad kergemalt kui vedajad. Äripäeva analüüsi järgi on 2009. aasta algusest kuni tänaseni tegevuse lõpetanud 40 ekspedeerijat, samas kui transpordifirmasid on hingusele läinud 241. Transpordifirmade olukorra tegi kindlasti keerulisemaks ka raske investeeringute koorem, sest liisinguga soetatud veovahendid seisid tööta. Ekspedeerijatel sarnast koormat kanda ei olnud.