Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pole raha, pole logistikategusid
Uskusin, et aasta logistikateo konkurss toob välja tõelised tänavused investeeringupärlid. Eksisin. Logistikasektoris puudus ressurss millegi suure kordasaatmiseks.
Konkursile esitati vaid viis tööd. Kindlasti ei ole need ainsad logistilised parendused, mida viimase aasta jooksul on Eestis ette võetud. Ilmselt jõuab konkursile hindamiseks iga aasta vaid teatud protsent Eestis tehtud logistilisi parendusi. Kuid tänavu oli lihtsalt parenduste koguhulk niivõrd väike, et ka konkursile jõudnud tööde hulk jäi sellevõrra väiksemaks.
Suurt raha ei julgenud keegi kulutada. Kõigi tänavu esitatud projektide investeeringute suurused ei ole teada, kuid ilmselt ei ulatu neist ükski miljoni kroonini. Välja arvatud Logistikaklaster, mis on aga ülejäänud projektidest eristuv, kuna on suuremas osas riiklikult finantseeritud.
Ettevaatlikkuse tendents oli maad võtmas juba eelmisel aastal. Võidutöö - SmartPosti pakiautomaaditeenus - nõudis "vaid" 31 miljonit krooni. Kuid veel üle-eelmisest aastast on kõrvale tuua Magnum Logiticsi uude logistikakeskusesse pandud 200 miljonit krooni.
Kuigi ka vähese rahaga annab välja mõelda ja ellu viia geniaalselt lihtsaid, aga mõjusaid parendusi, siis raha lõppedes kadusid ettevõtetest ka inimesed, kes selliseid logistikategusid oleks suutnud genereerida. "Kahjuks on see kriisi tulemus. Hulk tegijaid on ära koondatud," tõdeb Aasta Logistikateo konkursi korraldaja OÜ Sensei juht Illimar Paul. Ei ole põhjust aravata, et ajad, kui nädalas koondati Eesti ettevõtetes mitu tuhat inimest, oleks jätnud puutumata ka logistikajuhid. Kui ei ole kaupa, ei ole vaja seda ka juhtida ning logistikajuht hea kokkuhoiu allikas.
Kuid on ka loomulik, et keegi ei mõelnud möödunud aasta jooksul, kuidas kulutada paarsada miljonit krooni, et endale vahvam ladu sisustada. Majanduskriisi põhi oli Eestis eelmise aasta lõpus, tänavu aasta alguses ja transpordifirmad tegelesid nuputamisega, kuidas hoopis paarkümmend miljonit krooni kokkuhoida.
See mõjus väga tervendavalt. Ettevõtted said kokkuhoiu ja efektiivsuse kasvuga suurepäraselt hakkama. Nii mõnigi firma teenis kokkuvõttes suurema kasumi kui buumiaastatel. Ilmselt oleks ka mõni kokkuhoiuprojekt väärinud logistikateo konkursile esitamist.
Nüüd on ajad taas muutunud. Eesti väliskaubandus kasvab hoogsalt ning transpordisektoris tehakse positiivsed prognoose juba selle aasta lõpuks ja järgmiseks aastaks.
Julgemat panustamist logistilise soorituse parendamise projektidesse võib oodata juba järgmisel aastal.