Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pole raha, pole logistikategusid

    Uskusin, et aasta logistikateo konkurss toob välja tõelised tänavused investeeringupärlid. Eksisin. Logistikasektoris puudus ressurss millegi suure kordasaatmiseks.
    Konkursile esitati vaid viis tööd. Kindlasti ei ole need ainsad logistilised parendused, mida viimase aasta jooksul on Eestis ette võetud. Ilmselt jõuab konkursile hindamiseks iga aasta vaid teatud protsent Eestis tehtud logistilisi parendusi. Kuid tänavu oli lihtsalt parenduste koguhulk niivõrd väike, et ka konkursile jõudnud tööde hulk jäi sellevõrra väiksemaks.
    Suurt raha ei julgenud keegi kulutada. Kõigi tänavu esitatud projektide investeeringute suurused ei ole teada, kuid ilmselt ei ulatu neist ükski miljoni kroonini. Välja arvatud Logistikaklaster, mis on aga ülejäänud projektidest eristuv, kuna on suuremas osas riiklikult finantseeritud.
    Ettevaatlikkuse tendents oli maad võtmas juba eelmisel aastal. Võidutöö - SmartPosti pakiautomaaditeenus - nõudis "vaid" 31 miljonit krooni. Kuid veel üle-eelmisest aastast on kõrvale tuua Magnum Logiticsi uude logistikakeskusesse pandud 200 miljonit krooni.
    Kuigi ka vähese rahaga annab välja mõelda ja ellu viia geniaalselt lihtsaid, aga mõjusaid parendusi, siis raha lõppedes kadusid ettevõtetest ka inimesed, kes selliseid logistikategusid oleks suutnud genereerida. "Kahjuks on see kriisi tulemus. Hulk tegijaid on ära koondatud," tõdeb Aasta Logistikateo konkursi korraldaja OÜ Sensei juht Illimar Paul. Ei ole põhjust aravata, et ajad, kui nädalas koondati Eesti ettevõtetes mitu tuhat inimest, oleks jätnud puutumata ka logistikajuhid. Kui ei ole kaupa, ei ole vaja seda ka juhtida ning logistikajuht hea kokkuhoiu allikas.
    Kuid on ka loomulik, et keegi ei mõelnud möödunud aasta jooksul, kuidas kulutada paarsada miljonit krooni, et endale vahvam ladu sisustada. Majanduskriisi põhi oli Eestis eelmise aasta lõpus, tänavu aasta alguses ja transpordifirmad tegelesid nuputamisega, kuidas hoopis paarkümmend miljonit krooni kokkuhoida.
    See mõjus väga tervendavalt. Ettevõtted said kokkuhoiu ja efektiivsuse kasvuga suurepäraselt hakkama. Nii mõnigi firma teenis kokkuvõttes suurema kasumi kui buumiaastatel. Ilmselt oleks ka mõni kokkuhoiuprojekt väärinud logistikateo konkursile esitamist.
    Nüüd on ajad taas muutunud. Eesti väliskaubandus kasvab hoogsalt ning transpordisektoris tehakse positiivsed prognoose juba selle aasta lõpuks ja järgmiseks aastaks.
    Julgemat panustamist logistilise soorituse parendamise projektidesse võib oodata juba järgmisel aastal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Haridusminister Liina Kersna astub ametist tagasi
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.