Ehituspraktikas ei ole harv olukord, kus peatöövõtja kasutab ühel objektil mitmeid erinevaid alltöövõtjaid, kellest mõni jääb oma tööde tähtaegse tegemisega jänni. Kui tööde tegemisega on viivitanud mitu alltöövõtjat, tekib küsimus, kellelt ja millises ulatuses võib peatöövõtja nõuda viivitusega põhjustatud kahju hüvitamist.
Kui peatöövõtja nõuab kahju hüvitamist vaid mõnelt alltöövõtjalt, tekib küsimus, kas kahju hüvitanud alltöövõtja(te)l on õigus nõuda ka teistelt viivitanud alltöövõtjatelt teatud ulatuses kahju katmist.
Riigikohus on oma hiljutises lahendis (riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.11.2010. a otsus asjas nr 3-2-1-93-10) antud küsimusi käsitlenud. Riigikohus on viidanud võlaõigusseaduse sättele (paragrahv 137 lg 2), mis näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarne vastutus tähendab aga seda, et peatöövõtja võib omal valikul nõuda kahju hüvitamist kas kõigilt viivitanud alltöövõtjatelt, neist mõnelt ühiselt või ka mõnelt üksinda. Seega võib koos mitme teise alltöövõtjaga viivitanud alltöövõtja sattuda olukorda, kus ta peab kogu peatöövõtjale tekkinud kahju üksinda hüvitama. Samas tuleb eristada olukorda, kus erinevad alltöövõtjad on viivitanud oma tööde tegemisega erineval määral. Sellisel juhul vastutavad nad solidaarselt üksnes kokkulangeva viivituse aja osas. Kui üks alltöövõtja viivitas oma tööde tegemisega 20 päeva ja teine 30 päeva, siis vastutavad sellised alltöövõtjad 20päevase viivituse osas solidaarselt ning ülejäänud 10päevase viivituse osas vastutab pikemalt viivitanud alltöövõtja täiendavalt üksinda.
Samas ei pääse lühemalt viivitanud alltöövõtja vastutusest viitega sellele, et teine alltöövõtja viivitas niikuinii pikemalt ja seetõttu ei omanud tema enda viivitus objekti üleandmise seisukohalt tähtsust. Vastavalt võlaõigusseaduse regulatsioonile ja riigikohtu selgitustele vastutavad alltöövõtjad kokkulangeva viivituse aja osas siiski solidaarselt.
Autor: Aivar Taro
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele