Rebase sõnul jäävad delegaadid tulemata, sest nad lihtsalt ei pääse siia. "Nad ei ole nõus põhimõtteliselt lendama odavlennufirmadega nagu näiteks airBaltic. Meie lennuühendused on niivõrd nadiks jäänud ja ma arvan isiklikult, et mida on Eesti riigil sellest üritusest õppida – kui me tahame konverentsiturismi ja suurüritusi siia tuua, siis peab Estonian Airi toetama, et oleks piisavalt otseühendusi maailma suurlinnadega -  siin ei ole mingit teist versiooni olemas," ütles Rebane.

Sellest olenemata on Rebase sõnul üritus tulus turismisektorile, sest väliskülalisi tuleb Tallinna pea 800. Osa neist elab siin nädala ning enamik vähemalt kaks päeva, mis tähendab, et hotellid, restoranid, transpordiettevõtted saavad kasu, lisas ta. 

Rebane rääkis, et ürituse algne eelarve, mis oli tehtud kolm aastat tagasi, ehk siis veel majandusbuumi ajal, oli 27 miljonit krooni. Tänaseks on see vähenenud nii, et kultuuriministeerium toetas 7 miljoni krooniga, Tallinna linn ja Kultuuripealinn toetas 6,2 miljoniga, Eesti Kultuurkapital ühe miljoniga, EAS ühe miljoniga ja erinevad sponsorid nii rahas kui kaupades ja teenustes suurusjärgus paar miljonit. Eelarve kokku on 15,2 miljonit krooni.

"Mu pole isegi mitte kahtlust, et see on juba lühiajalises perspektiivis, kohe täna, ennast positiivselt riigi jaoks majandav projekt," sõnas Rebane. "Ma arvan, et sellist punast vaipa pressi esindatuselt ei ole kunagi veel Eestis olnud nagu laupäeval," lisas ta.