Eestiski populaarse kohukese Karums tootja Riia piimakombinaadi omanikeringis olid umbes aasta 173 Eesti miljonäri.
Swedbanki rahakamate klientide investeerimisportfell oli aga tugevalt kreenis Indrek Rahumaa Alta grupiga seotud ettevõtete suunas. See on põhjus, miks üle saja Eesti miljonäri said ootamatult kohukese Karums tootjateks. Ja sama ootamatult jäid nad ka oma osalusest ilma.
Investorid teadmatuses
Riia piimatööstuse afääri puhul on iseloomulik, et raha kaotanud Eesti ärimaailma koorekiht kobas tegelikult pimeduses. Info oma investeeringu saatuse kohta on neil vastuoluline.
Riia piimakombinaadi omanikeks olid sunniviisiliselt eraisikutena või oma firmade kaudu näiteks Jüri Mõis, Hannes Tamjärv, Rainer Nõlvak, Rein Tallermo, Fjodor Berman, Arno Sillat, Andrus Ossip, Jüri Ross, Raul Parusk, Sander Kopli, Meelis Virkebau, Viktor Valkiainen, Valdo Randpere, Rain Kivisik, Andrus Leinemann, Toivo Jalakas, Helen Laupa, Heino Harak, Mihkel Pärjamäe, Parbo Juchnewitsch, Kaido Fridolin jt. Aga ka mööblitootja Tarmel, Tallinna Prügila jt ettevõtted.
“Ma pean tunnistama, et ma ei tea sellest midagi,” ütles Rainer Nõlvak aasta tagasi.
“Ma ostsin võlakirju lihtsalt. Või see tähendab mitte mina ei ostnud, vaid pank ostis mulle,” rääkis Rein Tallermo toona.
Alta Foodsi juhatuse liige Jaak Raid ütles aasta tagasi Äripäevale antud intervjuus, et iseenesest ei ole vahet, kas laen tagastatakse rahas või esemes, eriti sellisel juhul, kui võlakirjainvestorid ise vabatahtlikult valisid eseme, aga mitte raha. Investoritele nimelt pakuti ka võimalust raha valida.
Rahale eelistati osalust
Tõenäoliselt eelistasid toona paljud investorid rahale osalust Läti ühes juhtivas piimatööstuses, sest raha pakuti investoritele 50 protsendi ulatuses võlakirjade nimiväärtusest. Selle võimaluse valis ainult kaheksa investorit.
Tagantjärele tarkusena võib öelda, et need kaheksa käitusid õigesti, sest tegelikult oli väga suur vahe, kas võtta võlgnikult vastu raha või piimakombinaadi aktsiad. Eelmisel nädalal toimunud tehingu tulemusena selgus, et tegelikult pakuti investoritele võla katteks aktsiaid, mis olid juba ära panditud teise kohustuse tagamiseks.
Oluline küsimus on see, kas investorid ka olid sellest aktsiate pantimisest teadlikud ja arvestasid riskiga, et nad võivad kõigest ilma jääda. Swedbank enda kinnitusel seda teadis.
Pank on endiselt optimistlik
Nii aasta tagasi kui ka praegu põhjendab Swedbank tekkinud probleeme majanduskriisiga, mida keegi ei osanud ette näha. “Kõnealune võlakiri on läbinud mitu restruktureerimist, et majandusolukorra normaliseerumisel oleks klientidel võimalik tagasi saada võimalikult suur osa investeeritud summadest,” lohutas pank aasta tagasi kliente.
Seotud lood
Majanduskriisi saabudes uppus laia haardega investeerija Indrek Rahumaa võlgadesse, mis kerkisid sadadesse miljonitesse eurodesse. Nüüd üritab ta eri ettevõtteid jahtides Eesti äritippu tagasi tõusta.
Kümne aasta eest kuulus Indrek Rahumaa Eesti ärimaailma tippliigasse, kuid jäi juba paar aastat hiljem julgelt punutud ettevõtete võrgustikust ilma.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele