Soomel ees maksupoliitika valimised

Mahukas dokument sisaldab analüüsi, mida Soome oma maksupoliitikas muutma peaks, et kindlustada ülemaailmsest finantskriisist ja vananevast ühiskonnast muutunud oludes majanduse stabiilne kasv ja uute töökohtade teke.

Mõeldud on dokument eelkõige maksudebati aluseks – tuleval kevadel Soomes toimuvad parlamendivalimised on sisuliselt ka järgmiste aastate maksupoliitika valimised.

"Makse maksvatel kodanikel ja kogu heaoluühiskonnal on valimistel palju kaalul. Nii tuleks aruteludes vältida kergemeelset populismi ja lühinägelike plusspunktide tagaajamist," ütles eile ajalehele Helsingin Sanomat Soome maksumaksjate keskliidu juht Teemu Lehtinen.

Valitsuse töögrupi maksureformi kavas on keskne idee kärpida tööjõu makse ning kergendada ettevõtete maksukoormat, korvates selle tarbimise ja energiakasutuse kõrgema maksustamisega.

Ettevõtte tulumaksu soovitavad raporti koostajad kärpida praeguselt 26 protsendilt 22%-le, mis tähendaks ettevõtjatele maksukergendust 800 miljoni euro võrra. Üksikisiku tulumaksu võiks kärpida kahe miljardi euro võrra – keskmisest enam alaneks maksumäär kõige väiksema ja kõige suurema tulu saajatel.

Samas soovitab töögrupp tõsta Soomes käibemaksu kahe protsendipunkti võrra 25%-le ning piirata erisusi. Aktsiiside ning energia- ja keskkonnamaksude tõstmisest ning tervisele kahjulike toodete maksustamisest võiks riik täiendava maksutuluna saada miljard eurot. Muuhulgas läheks aktsiisi alla jäätis, rääkimata karastusjookide maksutõusust.

Töörühm soovitab järk-järgult kaotada ka maksusoodustused eluasemelaenude intressidelt, kusjuures muudatus ei jätaks puutumata juba võetud laene.

Suurimale opositsiooniparteile, sotsiaaldemokraatidele, oli vastumeelt raportis soovitatud kurss ühtlasema maksutaseme suunas.

Ettevõtjatele tekitas eile enim pahameelt plaan karmistada dividendide maksustamist. Eriti ettepanek kaotada praegune maksuvabastus börsil noteerimata firmade dividendidelt ning kehtestada selle asemel nn normaalsele tootlusele madalam maksumäär.

Samuti ei meeldinud ettevõtjatele, et komisjon ei näinud ette üldise maksukoormuse vähenemist – mängitakse vaid ringi maksutulu allikad. Seda manööverdamisruumi Soomel aga pole – eelarvedefitsiit on tänavu üle euroala normi (3,2% SKPst) ning defitsiidi vähendamiseks tuleb riigil järgneva viie aastaga eelarvekulusid kärpida kümne miljardi euro võrra.