Reaalpalk hakkab kasvama hiljemalt aasta pärast

Statistikaamet teatas eile, et Eestis on palgad kasvuteele asunud - keskmine brutokuupalk kasvas möödunud aasta viimases kvartalis 3,9%. Palgakasvu kinnitasid ka rahandusministeerium ja maksuamet.

Äripäeva arvates on see uudis üsna hea, kuid samas täiesti loogiline. Seda ennustasid tegelikult juba nii neljanda kvartali 6,6protsendiline majanduskasv, ekspordi kasv, töötuse kahanemine kui ka inflatsioon, mis kõik mõjutavad palgaturgu olulisel määral. Lisaks tuleb arvestada globaalse inflatsiooniga - kallineva nafta ja toiduhindadega.

Ja kui nüüd arvesse võtta, et nii eksport kui ka kogu majandus laiemalt võttes on uude kasvufaasi astunud, võib meil tööjõupuudus vohama hakata juba sel aastal. Paljud eksportöörid otsivad juba praegu töötajaid. Ja meenutagem, et kui buumi tipus oli meil 27 000 registreeritud töötut, siis täna on neid 93 000, see tähendab, et tööjõuturul tegelikult ressurssi väga palju üle ei ole.

Ja see tähendabki, et vähemalt servast tuleb hakata palku kasvatama - surve muutub muidu väga suureks. Tööstussektor on juba praegu üsnagi sundseisus - kui palka ei tõsta, jalutab seni veel vastu pidanud oskustööline minema. Ja mitte ainult tööstuses. "Järgmise aasta alguses tõstame kindlasti palka. Ei saa kinni hoida, sest muidu hakkan inimestest ilma jääma," ütleb Büroomaailma poeketi omanik Jüri Ross.

Majandusteadlane Andres Arrak ütlebki, et palga kasv hakkab sõltuma tööpuuduse numbrist, mis jääb suureks suviste ajutiste töökohtade tekkimiseni. "Reaalpalga tegelik kasv võiks saabuda kuskil sügisel," ütleb Arrak. Ning jõuame järgmise punktini: reaalpalk teeb endiselt vähikäiku. Statistikaameti teatel langes reaalpalk (arvesse on võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju), mis näitab palga ostujõudu, üheksandat kvartalit järjest, langedes mullu neljandas kvartalis 1,2%. Seega võib hea palgakasvu uudis mõjuda paljudele hoopis ärritavalt - mis palga kasv, hinnad tõusevad ju kiiremini! Tõsi, reaalset palga kasvu pole veel olnud. Kuid siiski ei saa eitada, et üle pika-pika aja toimus üks korralik tõus. Ja kui Arrakut uskuda, hakkab peagi ka reaalpalk kasvama.

Ja kui nüüd veel numbritest rääkida, pole statistikaameti andmebaasi usaldades Eestis keskmine palk buumiajaga võrreldes väga palju langenudki. Viimaste aastate keskmise palga rekord pärineb 2008. aasta II kvartalist, mil see müütiline number ulatus 850 euroni. Mullu IV kvartalis ulatus keskmine brutokuupalk 814 euroni. Puhtstatistiliselt pole ju 4,2protsendiline langus väga suur?

Keskmise palga kasv ja palgasurve uudis ei tekita ettevõtjais-tööandjais üldse rõõmu. Sest kuigi müük juba nagu hakkaks paranema, on oluline kuluartikkel, toore (nafta jt) kallinenud ja kallinemas ning on näha ka palgasurve tekkimist. Samas on ettevõtete rasvakiht kulunud, marginaalid (kui neid üldse on) üliväikesed. Hea oleks, kui ettevõtjad hetkekski saaks kasumit teenida, mida halbadeks aegadeks hoida või investeerima hakata, selles mõttes on palgasurve kasv ebameeldiv.

Seega, töövõtjad, leppigem olukorraga - praegu me palka juurde veel ei saa. Eriti need, kes töötavad siseturule orienteeritud ettevõtteis. Kuid sügisest, hiljemalt uuest aastast võib juba suuremaid sissetulekuid loota. Tegelikult, natuke oleks ju justkui juba lahedamaks läinud? Ja kohe annab see pakanegi järele.

Autor: ÄP