Ühistegevuse tähe all

Ühel suvepäeval kaks aastat tagasi leidis ettevõtja Vallo Visnapuu oma vanaema maamaja lae seest Põllutöölehe aastakäigud 1908 ja 1909. Visnapuu võttis köited ette ja asus uurima, mis siis samal päeval sada aastat tagasi ka kirjutati, ning leidis pealkirja "Ühistegevuse tähe alt" eelmainitud read.

"Mõtlesin, et sada aastat on möödas ja midagi ei ole muutunud - ega me endiselt taha teistega leiba jagada," ütleb Visnapuu, kes on Pärnumaal saematerjali tootva Marmande OÜ juht.

Midagi on sajandi jooksul siiski muutunud ka, näiteks see, et Visnapuu ja 12 teist puidu- ja mööblitootmisettevõtet on moodustanud klastri, mis sedasama ühistegevust edendada püüab.

Mitu ettevõtmist EASi toel. Klaster moodustati 2008. aasta lõpus, kui EAS oli käivitanud klastrite arendamise programmi fookusega ühisturundustegevusele välisturgudel. Sealt sai pärnakatest ja mõne naabermaakonna ettevõtjaist moodustatud klaster ka toetust nii ühise kodulehe arendamiseks, õppereisiks Rootsi kui ka hiljaaegu toimunud Stockholmi mööblimessiks.

Kuigi formaalse ehk ELi toetuse poole pealt oligi toimunud mess kogu ettevõtmise kõrghetk, peavad klastri liikmed toetusraha n-ö lisakompvekiks, ja lubavad, et klaster kestab edasi.

Puiduklastri koordinaatoriks kujunes kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse juht Toomas Kuuda, kes on aidanud ettevõtjatel EASile taotlusi teha ja ühist turundusplaani välja mõelda.

Kuuda sõnul sai klaster Rootsi messilt ideid edaspidiseks tegevuseks ning järgmiseks korraks plaanivad nad välja arendada klastri ühise toote või toodete kollektsiooni. Üheks selliseks võib klastrile endalegi üllatuslikult kujuneda Stockholmi messiboksi kujunduselemendiks mõeldud laud, mille ümber olid toolide asemel kiiged. Kuigi tegelikult oli lauaplaat pandud kokku eri mõõtu laudadest, et näidata kõikvõimalikke puidu töötlemisviise, paistis publikut huvitavat pigem kogu laua-kiige komplekt tervikuna. Selle jaoks teeb klaster nüüd hinnakalkulatsioone.

Kokku sobivatel ettevõtjatel läheb koostöö laheb. Kuuda ütleb, et Eesti ettevõtjad suudavad koostööd teha küll. "Aga muidugi peavad inimtüübid sobima ning väärtushinnangud olema sarnased. Puiduklastri liikmed on ise asjast innustunud ja tahavad tööd teha. Sellisest madalast asjast, et keegi teise arvel kasu lõikab, on nad üle."

Kuuda oletab, et klastri edu tuleneb ehk ka sellest, et ta ise on koordinaatorina neutraalne isik, st tal ei ole endal ärihuve. Samas möönab ta, et põhitöö kõrvalt on klastri juhtimine keeruline ja töö maht hakkab vaikselt üle pea kasvama. Praegu arutataksegi koos, kuidas tööjaotust ümber korraldada ja kas luua turundus-arendusorganisatsioon, kus oleks tööl palgalised inimesed.

"Aga pole kahtlustki, et selline koostöövorm on ettevõtteid arendav. Ja nagu ma ikka ütlen: sisemeistrivõistlustel võib mängida igaüks enda eest, aga välisturgudele tuleb ikka rahvusmeeskonnana minna," lisab ta.

Klastri liikmete jutust jääb kõlama, et üks olulisemaid koostööalaseid saavutusi on pealtnäha üsna lihtsana näiv tegevus - üksteisega suhtlemine. S. S. Vigala Puu OÜ juhatuse liige Andrus Sume tõdeb, et enamasti ei taha eestlased näiteks jagada omavahel potentsiaalsete klientide kontakte. "Tundub nii, et suhtumine on see, et kui mina ei saa, siis ega ma väga kellelegi teisele ka ei anna. Aga meil on teistsugune kogemus - tänu klastrile info liigub."

Saunamaterjali tootja OÜ Pakkpuit juht Jüri Hendrikson räägib, et klastris koos olles on hakatud vahetama infot nii võimalike piiritaguste klientide kui ka selle kohta, kas tooret on saada. "Ja kui näiteks ühel on tooret puudu ja teisel üle, siis vahel ka jagame seda."

Marmande OÜ juht Vallo Visnapuu lisab, et kui klaster alguses kokku pandi, pidas ta ennast selles n-ö toiduahelas kõige madalamaks lüliks - lihtsalt tavaliseks saagijaks. "Aga siis tekkis mul mõte, et kutsun klastrisse ka oma lähedasemad kliendid. Nüüd on mul pidevalt palju rohkem informatsiooni, milliste imeasjadega mööblitootjad tegelevad. Ja ma saan igale kliendile pakkuda ka turustandardi mõttes ebastandardset toodet, sest lauast ülejäänut vajab ehk mõni teine klient. Nii saavad nemad asja odavamalt kätte ja minu läheb vähem tooret prügikasti."

Ettevõtjad on isegi mõelnud sellele, et tulevikus lõpetada klastri sees n-ö võidurelvastumine, kus igaühel on eraldi tootmisvahendid. Praegu aga annavad nad üksteisele tehnika tõrkumise korral nõu. "Mul on paar korda olnud juhus, kus mingi seade ei tööta, ja nüüd saan küsida teistelt, kas keegi on selle probleemiga varem kokku puutunud," märgib Visnapuu.

Samuti toob ta välja klastri n-ö distsiplineeriva efekti. "Kui klastri partnerid ikka löövad oma kingad läikima, siis jääd ise ka vaatama, kas mul on mõni asi ripa-rapa, mille peale varem ei ole tulnud. Teised klastri liikmed on mõnes mõttes nagu peegel."

Hendrikson lisab, et eriti väiksemad ettevõtted on alahinnanud kodulehe tähtsust või üldse selle olemasolu. "Kui klastrile hakati kodulehte tegema, ajendas see parandama ka oma lehte, kuhu klastri kodulehelt jõutakse. Ja pean tunnistama, et poole aastaga on tulnud saunakultuuriga riikidest veebilehe kaudu konkreetseid päringuid ja on läinud ka tehinguks."