Ühistegevuse tähe all

Mitu ettevõtmist EASi toel. Klaster moodustati 2008. aasta lõpus, kui EAS oli käivitanud klastrite arendamise programmi fookusega ühisturundustegevusele välisturgudel. Sealt sai pärnakatest ja mõne naabermaakonna ettevõtjaist moodustatud klaster ka toetust nii ühise kodulehe arendamiseks, õppereisiks Rootsi kui ka hiljaaegu toimunud Stockholmi mööblimessiks.

Kuigi formaalse ehk ELi toetuse poole pealt oligi toimunud mess kogu ettevõtmise kõrghetk, peavad klastri liikmed toetusraha n-ö lisakompvekiks, ja lubavad, et klaster kestab edasi.

Puiduklastri koordinaatoriks kujunes kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse juht Toomas Kuuda, kes on aidanud ettevõtjatel EASile taotlusi teha ja ühist turundusplaani välja mõelda.

Kuuda sõnul sai klaster Rootsi messilt ideid edaspidiseks tegevuseks ning järgmiseks korraks plaanivad nad välja arendada klastri ühise toote või toodete kollektsiooni. Üheks selliseks võib klastrile endalegi üllatuslikult kujuneda Stockholmi messiboksi kujunduselemendiks mõeldud laud, mille ümber olid toolide asemel kiiged. Kuigi tegelikult oli lauaplaat pandud kokku eri mõõtu laudadest, et näidata kõikvõimalikke puidu töötlemisviise, paistis publikut huvitavat pigem kogu laua-kiige komplekt tervikuna. Selle jaoks teeb klaster nüüd hinnakalkulatsioone.

Kokku sobivatel ettevõtjatel läheb koostöö laheb. Kuuda ütleb, et Eesti ettevõtjad suudavad koostööd teha küll. "Aga muidugi peavad inimtüübid sobima ning väärtushinnangud olema sarnased. Puiduklastri liikmed on ise asjast innustunud ja tahavad tööd teha. Sellisest madalast asjast, et keegi teise arvel kasu lõikab, on nad üle."

Kuuda oletab, et klastri edu tuleneb ehk ka sellest, et ta ise on koordinaatorina neutraalne isik, st tal ei ole endal ärihuve. Samas möönab ta, et põhitöö kõrvalt on klastri juhtimine keeruline ja töö maht hakkab vaikselt üle pea kasvama. Praegu arutataksegi koos, kuidas tööjaotust ümber korraldada ja kas luua turundus-arendusorganisatsioon, kus oleks tööl palgalised inimesed.

"Aga pole kahtlustki, et selline koostöövorm on ettevõtteid arendav. Ja nagu ma ikka ütlen: sisemeistrivõistlustel võib mängida igaüks enda eest, aga välisturgudele tuleb ikka rahvusmeeskonnana minna," lisab ta.

Klastri liikmete jutust jääb kõlama, et üks olulisemaid koostööalaseid saavutusi on pealtnäha üsna lihtsana näiv tegevus - üksteisega suhtlemine. S. S. Vigala Puu OÜ juhatuse liige Andrus Sume tõdeb, et enamasti ei taha eestlased näiteks jagada omavahel potentsiaalsete klientide kontakte. "Tundub nii, et suhtumine on see, et kui mina ei saa, siis ega ma väga kellelegi teisele ka ei anna. Aga meil on teistsugune kogemus - tänu klastrile info liigub."