Rebis kasumisse

Puhas teenustasutulu vähenes aastataguse sama perioodiga võrreldes 9%. Tulu kaardimaksetelt on suurenenud seoses klientide aktiivsuse kasvuga (kaartide käive on kasvanud 15%). Samal ajal on maksete teenustasud seoses euro kasutuselevõtuga vähenenud.

Kulud kerkisid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 21%. Töötajate arv kasvas I kvartalis üheksa võrra. Tulu-kulu suhe oli 0,39.

Jätkub üleüldine finantsvõimenduse vähenemine, mille käigus laenumahud kahanesid aastataguse sama perioodiga võrreldes 8 protsenti ja 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes kaks protsenti. Enim on vähenenud ettevõtluslaenude ja liisinguportfelli maht. Et nõudlus on taastunud aeglaselt, siis uute laenude maht esimeses kvartalis püsivalt ei kasvanud. Uute laenude mahu kasvu prognoosime II–IV kvartalis.

Hoiused olid samal tasemel, mis aasta tagasi ning vähenesid IV kvartaliga võrreldes ühe protsendi. Swedbanki Eesti üksuse finantseerimise turuosa oli 41,9%, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1.2%. Hoiuste puhul jäi turuosaks 46%, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1.1% vähem. Laenude ja hoiuste suhtarv paranes, langedes 135%ni.

Pank tõdes, et klientide käitumine on 2011. aasta I kvartalis mõneti ka muutunud. „Tänu majanduse elavnemisele ja jaanuaris jõustunud äriseadustiku muudatustele on uute ettevõtete asutamine tugevalt kasvanud – varasemate kuudega võrreldes ligikaudu 50% – ja see kajastub ka meie kliendibaasis. 70% uutest äriühingutest on valinud oma peamiseks finantspartneriks Swedbanki. Uued ettevõtted tegutsevad eeskätt hulgimüügi, ehituse, raamatupidamise ja veebikaubanduse valdkonnas,” selgitas Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens.

„Prognoosime nii baasintresside kui ka Euribori tõusu. Baasintresside tõusu põhjuseks on Euroopa Keskpanga soov ohjeldada kiiret hinnatõusu, kuid Euribori tõus viitab pankadevaheliste laenukulude suurenemisele. Kui intressimäärade tõus jätkub, võib see pärssida investeeringuid projektidesse ja arendustesse, igapäevaselt aga kergitab laenukulusid,” rääkis Perens.

Eesti majanduse elavnemine jätkub ka sel aastal. „Lühiajalises plaanis sõltub kasv ekspordist, mida toetab meie lähinaabrite majanduse elavnemine. Sisetarbimine küll taastub, ent jääb 2011. aastal siiski veel tagasihoidlikuks,” märkis Perens. „Lähitulevikus peaks kiiremat kasvu näitama teenuste eksport,” lisas ta.