Lisateenistus või konkurentsi osutamine?

Aja jooksul hakkab töötaja andma tööandja klientidele vihjeid, et töö tellimisel otse tema kui ettevõtja käest on teenuse hind märkimisväärselt soodsam. Kliendid haaravad sellest võimalusest kinni. Tööandja, kes jääb ilma olulisest osast oma teenistusest, lõpetab töötajaga töösuhte.

Töötajad ei teadvusta, et nende kõrvaltegevus ettevõtjana võib olla tööandja huvidega vastuolus. Sõltuvalt töölepingus kokkulepitust võib kõrvaltegevus olla piiratud. Konkureeriva tegevusega võib töötaja enesele teadmata rikkuda seadust.

Tööandjad aga ei teadvusta tihti, kuidas oleks võimalik oma huvisid paremini kaitsta, et niisugust olukorda ei tekiks. Kuidas väljuda sellisest olukorrast võimalikult väheste probleemidega?

Töölepingu seadus võimaldab kokkulepet. Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Klassikaliselt tähendab piirang keeldu töötada samal alal tegutseva teise tööandja heaks. Vähem teadvustatakse, et konkurentsipiirang võib tähendada ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.

Kirjeldatud näite puhul on töötaja tegevus üsna üheselt mõistetavalt konkureerimine. Tööandja saaks olukorda enda kasuks lihtsamini reguleerida, kui töölepingus oleks kirjas asjakohane keeld.

Konkurentsikeelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et kirjeldatud tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud sanktsioonid.

Konkurentsikeelu rikkumise puhuks on võimalik kokku leppida ka lepptrahv, mis peaks katma tööandjale tekitatud kahju.

Kui keeldu pole, siis vallandada ei saa. Töölepingu seaduse järgi annab konkurentsikeelu kokkuleppe rikkumine tööandjale õiguse töösuhe lõpetada. Kui aga keeld puudub ning tööandja lõpetab töölepingu sellest hoolimata vaid põhjusel, et töötaja temaga konkureerib, on tööandja käitumine õigustühine.