Uue energiaga. Euroopa Liidu ja Hiina keskkonnaalane koostöö

OMX Baltic0,11%320,29
OMX Riga0,06%971,12
OMX Tallinn−0,07%2 232,92
OMX Vilnius0,42%1 513,35
S&P 5000,59%7 768,62
DOW 300,14%51 249,94
Nasdaq 0,82%27 414,14
FTSE 1000,34%10 497,94
Nikkei 2252,4%69 946,86
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,01

OMX Baltic0,11%320,29
OMX Riga0,06%971,12
OMX Tallinn−0,07%2 232,92
OMX Vilnius0,42%1 513,35
S&P 5000,59%7 768,62
DOW 300,14%51 249,94
Nasdaq 0,82%27 414,14
FTSE 1000,34%10 497,94
Nikkei 2252,4%69 946,86
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,01

Xiaotian Zhang

Isegi üleilmse finantskriisi surve all olles ei ole Hiina vähendanud oma keskkonnaalaseid pingutusi. 4 triljoni Hiina jüaani (592,88 mld USA dollarit) suurusest majanduse abipaketist kasutati 132,9 mld jüaani (20,18 mld USA dollarit) keskkonna ja ökoloogia ümberkohandamise projektidele. Energia säilitamine ja heitmete vähendamine on võtmekomponendid riikliku nõukogu hiljutises tööstuse ümberkorraldamise plaanis, mille eesmärk on kindlates tööstussektorites energiatõhusust ja ressursside kasutamist parandada.

Uute energiaallikate arendamise olulisus on kaugemale ulatuv kui alternatiivsete ressursside leidmine. Sellest on saanud kõikide riikide strateegiline valik, millega ühest küljest püütakse kindlustada energiajulgeolekut ja teisalt võidelda kliimamuutuse vastu. Hiina keskvalitsus on otsustanud, et uuest energiast (taastuvenergiast) saab majanduskasvu mootor.

Taastuvenergia keskpika ja pikaajalise arenguplaani raames on tehtud ettepanek, et aastaks 2020 oleks taastuvenergia osakaal Hiinas 15% energia kogutarbimisest. Uue arenguplaani eesmärk on suurendada aastaks 2020 tuuleenergia mahtu 150 miljoni kW-ni, PV mahtu 20 miljoni kW-ni ja tuumaenergiat 80 miljoni kW-ni (vastavalt viis korda, 11,12 korda ja kaks korda enam kui praeguse plaani järgi).

Tuuleenergia. Arvestades sisepoliitilise toetusega, jõuavad Hiina ja EL uue energia ja seotud tehnoloogia ülekannete ning finantstoetuste vallas peagi kokkuleppele. Tuuleenergia on sektor, kus ELi ja Hiina koostöö on olnud üsna pikaajaline. EL on maailma suurim tuuleenergia tootmiseks vajaliku tehnika tootja. Tõepoolest, kolm peamist tuuleturbiini, mida praegu kasutatakse, arendati välja Euroopas. Viimastel andmetel kasutab 32 tuuleenergia tehnoloogia ettevõtet Hiinas Euroopast imporditud tehnoloogiaid.

Päikeseenergia. Selle kasutamise valdkonnas oodatakse, et hiljutused kaubandusvastuseisud PV küsimustes Hiina ja Euroopa Liidu vahel leiavad lahenduse siis, kui Hiina siseturg saab hoo sisse.

Energia tootmisel biomassist on tehnoloogias juhtival kohal BWE Taanist. Hiina National Bio Energy Co Ltd. on asutanud 23 biomassi töötlevat jõujaama, mis siiani on olnud edukad ja isegi korralikku kasumit teeninud. Samas on Hiina biomassiallikad Euroopa omadest erinevad. Peale suurte biomassi kasutavate jõujaamade laieneb Hiina ja ELi koostöö ka väiksemate kvantiteedi- ja kvaliteedinõuetega bioloogilistele ressurssidele.

Biomassist vedelkütuse tootmise puhul tasub samuti oodata Hiina ja ELi ning ka Hiina ja Taani koostöö vilju. Maailma kaks suuremat ensüümiettevõtet Novozymes ja Genencor on mõlemad Taanist. Need ettevõtted teevad uuringuid tselluloosi hüdrolüüsis etanooli valmistamiseks. Arvatakse, et ilma toetussüsteemita turule jõudnud tselluloosil põhineva etanooli turuhind jääb vahemikku 80-118 USA dollarit barrelist.

Uued energialahendused on saanud Hiina-ELi koostöö võtmeks. Hiina jaoks tähendab see seda, et järgmise kümne aasta jooksul on võimalik täita heitmete vähendamise plaani, mille järgi on aastaks 2020 Hiina süsihappegaasiheitmed võrreldes 2005. aastaga vähenenud 40-45% SKP ühiku kohta, mittefossiilsete kütuste kasutamise osakaal on suurenenud 15%ni kogu energiatarbimisest ja metsa pindala on kasvanud 40 mln hektari võrra.

Uue energiaga. Euroopa Liidu ja Hiina keskkonnaalane koostöö

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised