IMFi nõu - teadmiseks võtta, enne tarvitamist läbi mõelda

Tänane Äripäev kirjutab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) värskest raportist ning ettepanekutest, mida Eesti lähitulevikus arvestada võiks. IMFi põhilised soovitused on järgmised: Eesti peaks eelarvekulutusi jälgima, kaaluma neile lae seadmist ning olema kindel, et kui läheb oodatust halvemini, suudetakse eelarve puudujääki kontrolli all hoida. Eesti peaks piirama heitkvoodi müügist tulenevat stimuleerivat mõju eelarvele. Ning Eesti ei peaks kiirustama 4,2protsendilise töötuskindlustusmakse määra langetamisega, kuigi töötukassa reservid on kiiresti kasvanud ja ületavad selgelt kriisieelset taset. Seega - kogugem varusid, kulutagem ettevaatlikult.

Äripäev arvab, et IMFi nõuanded tuleks kenasti ära kuulata ja läbi analüüsida, kuid neid pole vaja pimesi järgida. Kas või juba seepärast, et IMF lähtub soovituste jagamisel rahandusteooriatest, mis põhinevad suurte riikide kogemustel. Eesti on aga väike, avatud majanduse ja kiire reageerimisega. See tähendab, et me võime siiski proovida probleemidele teisiti läheneda. Kas ettevõtte tulumaks oleks kaotatud, kui me oleksime suur riik ning lähtuksime rangelt konservatiivsest teooriast? Ja krooni tulekul soovitas IMF meil enne krooni kasutusele võtmist veel vaheraha kasutada. Meie läksime otse kroonile. 2004. aastal soovitas meil ERM-2ga liitumise asemel krooni kurss vabaks lasta. Me ei kuulanud. "IMFi soovitused tuleb läbi analüüsida ning rakendada neid, mis on kasulikud. Mis ei sobi, nende üle võib vaielda ja püüda oma seisukohta läbi suruda," on öelnud endine Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg.

Teiseks. Viimased tosin aastat on IMF soovitanud Eestil senisest rangemat eelarvepoliitikat ajada, makse ja aktsiise tõsta. Viimati mullu sügisel. Nõuannete kuulamata jätmisest hoolimata pole meil praegu Kreekaga suurt midagi ühist. Ju see eelarvepoliitika siis ikka väga lodev polnud.