Nulltolerants kohtutäiturite rikkumistele

Ehk justiitsministeerium rikkumisi kinni ei mätsi? Meil ei ole mitte mingit huvi seda teha. Pigem oleme me viimastel aastatel läinud järelevalves intensiivsemaks.

Millest tuleb selline suur distsiplinaarkaristuste hulk? Vabakutselise täituri süsteem on suhteliselt uus ja veel välja kujunemata. Süsteem on samal ajal ka tööga üle koormatud ning sellises olukorras juhtub vigu. Oleme suurendamas täiturite arvu, kuid samal ajal suuname olemasolevaid täitureid järelevalve kaudu kvaliteetsemalt tööle. Avastatud rikkumiste arv näitab ka, et järelevalve on tõhus.

Harju maakohtusse jõudis kohtutäitur Risto Sepa suhtes algatatud kriminaalasi, milles teda süüdistatakse ebaseaduslikus vara arestis ja müügis. Mida ütlete? Jah, me oleme sellest teadlikud. Samas asjas on meil algatatud ka järelevalvemenetlus, kuid arusaadavalt ei saa ma veel seda juhtumit täpsemalt kommenteerida.

Kas sellises olukorras võib täitur edasi töötada? Seaduse järgi on täituril õigus edasi töötada kuni süüdimõistva otsuseni. Justiitsminister võib süüdistuse esitamise korral kuni kohtumenetluse lõpuni ametis oleku peatada. Priit Lantini puhul me nii ka tegime, ta tunnistas ise ennast ka süüdi. Seda otsust ei saa teha kergekäeliselt, sest kohtutäitur tegutseb ettevõtjana ning õigeksmõistva otsuse korral võib tõusetuda riigivastutuse küsimus.

Miks täituritega sellised asjad juhtuvad? Eks igas valdkonnas on võimekamaid inimesi ning vähem võimekaid. Kuid süsteem peab olema selline, et see sõelub ebaausad inimesed välja ja vähendab rikkumiste riski. Näiteks natuke aega enne kohtutäitur Priit Lantini kinnipidamist kaitsepolitsei poolt olime me juba muutnud avalik-õiguslike nõuete jagamise süsteemi selliseks, et ametnik ei saa kohtutäituriga taolisi kokkuleppeid sõlmida. Muudame seda süsteemi veelgi tõhusamaks ja hakkame tulevikus hindama, kui efektiivsed on täiturid nõuete täitmisel olnud. Selle järgi hakkavad edaspidi efektiivsemad täiturid neid nõudeid rohkem täitmiseks saama vähemefektiivsemate arvel.

Olete varem täituritele saatnud kirja, milles ütlesite, et ministeeriumi eelmise aasta tööplaanis oli täitemenetluse efektiivistamise eelnõu koostamine, millele plaaniti lisada kohtutäiturite tasusüsteemi läbipaistvamaks muutmise sätted. Sellest aga loobuti, kuna tasusüsteem vajab põhjalikumat analüüsimist. Mida see tähendab? Justiitsministeerium ei ole kunagi plaaninud nimetatud eelnõule lisada tasusüsteemi muutmise sätteid, sest see valdkond vajab eelnevalt põhjalikult läbianalüüsimist. Täiturite seas aga levis teistsugune väärarusaam ajal, mil hakati moodustama kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. Seetõttu saatsin seda arusaama ümberlükkava kirja, kuna meil oli vaja, et kohtutäiturid suunaksid tähelepanu ja energia koja moodustamisele ja edukale käivitamisele. Küll aga on kohtutäiturite tasude põhjalik analüüs kirjas ministeeriumi arengukavas ning see on järgmise aasta tegevuskavas.

Lihtne oleks öelda, et tasud on liiga kõrged. Kuid selle taga on terve taustsüsteem, mis tuleb analüüsi käigus kompleksselt üle vaadata. Täituritel on palju selliseid menetlusi, mille kulusid praegu subsideeritakse teiste menetluste tasudega. Näiteks elatiseasjad on sellised sotsiaalse mõõtmega menetlused. Samuti on subsideeritud väheperspektiivikate nõuete menetlemine.

Kas täituritasud on praegu piisavad? Ettevõtlikule täiturile on tasumäärad piisavad, kuid see sõltub ka piirkonnast, kus täitur tegutseb. Ka seda tuleb tasusüsteemi analüüsimisel arvestada, et võimalike tasumuudatuste tulemusena täitemenetluse kättesaadavus oluliselt ei halveneks, sest väiksemates regionaalkeskustes ei suuda täitur enam kulusid katta. Kohtutäituril on oma töö iseloomu tõttu raske olla populaarne. See on üsna raske ja tänamatu töö, mida nad teevad, ning ka seda peab nende tasusüsteem arvestama ja kompenseerima. Muidu ei ole meil võimalik leida uusi võimekaid täitureid. Keegi lihtsalt ei oleks huvitatud seda tööd tegema.

Minu isiklik seisukoht on, et praegune tasusüsteem on mõneti tasakaalust väljas, sest see ei motiveeri täitureid keeruliste asjadega tegelema. Tasu võiks rohkem sõltuda töö hulgast, mida täitur peab nõude täitmiseks tegema. Eks tasusüsteemi analüüs näitab, kas meil on võimalik tasusüsteemi rohkem tasakaalustada.

Kas kohtutäiturite sissetulekud võiksid ka olla avalikud? Kohtutäiturite tasude analüüsi käigus me kindlasti ka seda vaatame. Tuleb analüüsida, kas täiturite sissetulekute avalikustamiseks on olemas piisav avalik huvi ning kas see kaalub üle avalikustamisega kaasnevad negatiivsed mõjud täiturite süsteemile. Praegune täiturite süsteem on korralikele maksumaksjatele ehk enamikule ühiskonnast kasulik, sest nemad ei pea seda süsteemi üleval pidama, vaid seda süsteemi peavad üleval võlgnikud, kes oma kohustusi vabatahtlikult ei täida.