Konkurents sunnib ettevõtteid ühisrindele

Hille Tressumajakirjanik

Klastri on moodustanud nii tuuleenergiat tootvad ettevõtted kui ka infotehnoloogia ja puidutööstus. Mittetööstuslikus sfääris on klastri moodustanud ka ökoturismi viljelevad ettevõtted.

Kui arvata, et kartellil ja klastril on midagi ühist, siis tegelikult on selline informatsioon ekslik. Kui kartell on kriminaalõiguslik mõiste ja suundumus monopoolsesse staatusesse jõuda ning selle abil kasumit teenida, siis klaster on vabatahtlikkusel põhinev ühing, mille eesmärk on toetada ärilisi ning personaalseid suhteid, mis nõuavad geograafilist lähedust, kestvust ning formaalseid ja mitteformaalseid kontaktkanaleid.

Rahvusvaheliselt klasterdatud juba paarkümmend aastat. OÜ Innovaatiliste Masinaehituslike Tehnoloogiate Arenduskeskus juhi Jüri Riivese sõnul on rahvusvahelise aktiivse klasterdumisega tegeletud juba üle kahekümne aasta. Põhjusena, miks klastrid on muutunud piirkonniti väga populaarseks, toob Riives välja kiiresti tiheneva konkurentsivõime.

"Kuna konkurentsivõime üha tiheneb, ressursse on vaja säästlikult kasutada, toodete omahinda vähendada, siis klastreid tekib tänapäeval väga palju. Näiteks Saksamaal Baden-Württenbergi liidumaal on sadu klastreid erinevates valdkondades," selgitas Riives. Tema väitel on nii suuri kui ka väikeseid klastreid.

Näitena toob ta välja suure Itaalia jalanõude klastri, kuhu on kogunenud nii nahatööstus, naha töötlemine, toodete valmistamine, tootmisabinõude valmistamine ja müügivõrgustik. Lisanäitena toob ta välja Plastpolise klastri, mis katab kolmandiku Prantsusmaa plastitööstusest. Klastrisse on koondunud enam kui 1000 ettevõtet, kus töötab 35 000 töötajat. Klastri 2008. aasta käive ületas 8 miljardit eurot.

Riives on veendunud klastrite kasulikkuses. "Kui juba nendega tegeletakse, eks siis sellel ikka mõte ka on," märkis ta.

"Klastrid aitavad suurendada eksporti, võimaldavad odavamalt toota, teha tootearendust, liikuda ühiselt uutele turgudele ning tõsta piirkondlikku mainet. Samuti parandada kapitali kättesaadavust, luua uusi töökohti ning suurendada otseinvesteeringuid," on Riives positiivselt meelestatud.

Praeguseks on Eestis tööstusvaldkondades loodud mitu klastrid, tuuleenergia klaster, infotehnoloogia ning puidutööstuse klaster.

Eesti tuuleenergia klaster ühendab 11 ettevõtet ja kaks ülikooli. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni arendusjuhi Criss Uudami sõnul loodi Eesti tuuleenergia klaster 2010. aasta aprillis. Reaalne vajadus klastri moodustamiseks tekkis aga juba viis aastat tagasi.

"Esimesed signaalid assotsiatsiooni liikmetelelt klastri moodustamiseks tulid umbes neli- viis aastat tagasi. Toona lõimegi n-ö eelklastri, selgitamaks välja, kes ja mida võiksid üheskoos teha," rääkis Uudam, kuidas klastri loomise ideest jõuti päris klaster. Praegu kuulub tuuleenergia klastrisse 11 ettevõtet ning kaks teadusasutust Tallinna Tehnika Ülikooli ja Eesti Maaülikooli näol.

Uudami sõnul on klastrite moodustamine hoogu kogunud viimase paari aasta jooksul. "Kindlasti on klastrite moodustamisele kaasa aidanud EASi klastrite arendamise programm. Varem on küll klastritest palju räägitud, kuid tegudeni pole jõutud," rääkis Uudam.

Selguse mõttes selgitas Uudam, mis vahe on kartellil ning klastril ja kinnitas, et tegemist on kahe täiesti erineva majandusnähtusega. Arendusjuhi arvates võiks Eestis tekkida klastrid eelkõige nendes valdkondades, millel võiks olla teiste ees eeliseid ja läbilöögivõimalusi välisturgudel.

Konkurents sunnib ettevõtteid ühisrindele

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised