Kultuslavastaja vastuoluline ood elule

Ameerika indie-kino kultuslavastaja Terrence Malick pakub oma vastuolulise suurteosega "Elupuu" lugu kõiksusest ja tekitab vastakaid tundeid nii kriitikuis, vaatajais kui ka filmis osalejais.

Teose kulgemine ja ülesehitus on nii vastuoluline, et näiteks Ameerikas pidid kinod selle eest kinokülastajaid enne seanssi hoiatama. Leidus ka neid vaatajaid, kes hiljem raha tagasi nõudsid. Samas ei juhtunud näiteks Itaalias midagi sellest, et mõnes kinos filmi esimene ja teine rull sassi läksid ning vaatajad filmi keskpaigast lõpuni ning siis algusest keskpaigani nägid. Seda peeti lavastaja tavapäraseks hulluseks.

Peale publiku on kriitikat pakkunud ka filmis osalejad. Näiteks Sean Penn kommenteeris, et ehkki käsikiri oli üks vingemaid, mida ta eales lugenud on, ei jäänud ta rahule ei lavastaja juhendamisega filmimisel ega ekraanile jõudnud lõpptulemusega. "Selgem ja tavapärasem loojutustus oleks minu arvates filmi paremaks muutnud, kaotamata seejuures teose ilu ja mõju. Ausalt öeldes püüan senini aru saada, mida ma seal teen ning mida peaks minu tegevus filmile juurde andma. Enamgi veel, Terry ei suutnud seda mulle lavastamise käigus kuidagi selgeks teha," ütles Penn sügisel prantsuse ajakirjandusele.

PÖFFi filmiekspert Filipp Kruusvall kirjeldab teost samuti segaseid tundeid tekitavana - harva tuuakse vaataja ette niivõrd mastaapne ja ambitsioonikas teos, mis soovib ära rääkida kogu kõiksuse loo. Malick on loobunud selgest süžeest. Ta on ühe perekonna, täpsemalt isa ja poja lugu jutustades pühendunud täielikult igavikulistele küsimustele, vihjates igas kaadris filosoofilisele üldistusele. "Malicku filmis ei räägi inimesed mitte omavahel, vaid jumalaga, ent selles sisaldub ka igipõline vastuolu - inimese (näiline) eraldatus jumalast, valik hea ja halva vahel. Vastust ei saabu. Lõpuks kohtuvad kõik tegelased väljaspool meie maailma, teispoolsuses," lisas Kruusvall.

Kultusrežissööri Terrence Malicku uut filmi oodati aastaid ja teosega hakkas mees tegelema juba 1970. aastail, võtted algasid pärast muudatusi ja pause aga alles kolm aastat tagasi. Valmis sai filmilugu napilt tänavu enne Cannes'i filmifestivali, kus see parima filmi tiitli pälvis. Malick ise aga keeldub meediaga suhtlemast ega ilmunud ka Cannes'i oma Kuldset Palmioksa vastu võtma.