Kultuslavastaja vastuoluline ood elule

PÖFFi filmiekspert Filipp Kruusvall kirjeldab teost samuti segaseid tundeid tekitavana - harva tuuakse vaataja ette niivõrd mastaapne ja ambitsioonikas teos, mis soovib ära rääkida kogu kõiksuse loo. Malick on loobunud selgest süžeest. Ta on ühe perekonna, täpsemalt isa ja poja lugu jutustades pühendunud täielikult igavikulistele küsimustele, vihjates igas kaadris filosoofilisele üldistusele. "Malicku filmis ei räägi inimesed mitte omavahel, vaid jumalaga, ent selles sisaldub ka igipõline vastuolu - inimese (näiline) eraldatus jumalast, valik hea ja halva vahel. Vastust ei saabu. Lõpuks kohtuvad kõik tegelased väljaspool meie maailma, teispoolsuses," lisas Kruusvall.

Kultusrežissööri Terrence Malicku uut filmi oodati aastaid ja teosega hakkas mees tegelema juba 1970. aastail, võtted algasid pärast muudatusi ja pause aga alles kolm aastat tagasi. Valmis sai filmilugu napilt tänavu enne Cannes'i filmifestivali, kus see parima filmi tiitli pälvis. Malick ise aga keeldub meediaga suhtlemast ega ilmunud ka Cannes'i oma Kuldset Palmioksa vastu võtma.