“Praeguse seisuga üürime välja 1000 ruutmeetrit. Meil on Tallinnas kaks pinda, tõime teisest kohast osa inimesi tagasi peamajja,” kommenteeris SEB panga haldusjuht Leho Lugna ja lisas, et tegemist on siiski töötajate ümberpaigutamise, mitte töötajate arvu vähendamisega.

“Meie uus kontorisüsteem muutus kabinet-tüüpi kontorist avatud kontoriks. Kasutame  ruumi efektiivsemalt,” märkis panga kommunikatsioonijuht Silver Vohu ja lisas, et uus rentnik on pangal ka juba olemas, kuid nime ei saa avalikustada, sest leping on veel allkirjastamata. Haldusjuhi sõnul teeb pank iga päev tööd selle nimel, et efektiivsust suurendada.

Varasem kokkuhoid annab nüüd efekti. Ka Swed­bank on asunud kulutusi piirama. “Sellel aastal oleme kokku hoidnud peamiselt halduskuludelt, varasematel aastatel alustatud kokkuhoid annab suurimat mõju just sel aastal. Lisaks on meie IT-kulud veidi väiksemad tulenevalt suurest eurole ülemineku kulust eelmisel aastal,” märkis panga kommunikatsioonijuht Mart Siilivask.

“Meie töötajate arv vähenes rohkem aastatel 2008–2010, ca 30%. Samuti oleme samas ajavahemikus teinud korrektsioone nii kontorite arvus kui ka tagatoa kasutatavas tööpinnas,” seletas Siilivask.

Kriisi ajal moodustas Swedbank probleemsete laenude üksuse, kuid ka seal on töötajate arvu vähendatud. “Võrreldes kriisi tippajaga on töötajate arv vähenenud poole võrra, praegu töötab selles üksuses paarkümmend inimest. Samas on paljud selle üksuse töötajad leidnud endale pangas uue ametikoha,” märkis Siilivask. Tema sõnul sel aastal personali vähendatud ei ole ning palgafond on kasvanud korrelatsioonis turu üldiste trendidega, ligikaudu 6%.

“Järgmise aasta kontekstis hoiame konservatiivset joont, töötajate arvu suurenemist ei plaani, jälgime keskkonnas toimuvat ja korrigeerime oma tegevusi vastavalt ärimahtudele ja oma eesmärkidele klientide teenindamisel,” rääkis Siilivask.

Kasutame kõiki võimalusi. Kuna finantssektoris jätkub globaalselt ebakindel aeg, siis võtab Swedbank Siilivase sõnul kulude kokkuhoidu väga tõsiselt. “Põhimõte on, et vaatame iga kivi alla ja kaalume võimalusi. Meie kulu-tulu suhe on viimasel ajal püsinud alla 38%, mis on väga hea tulemus. Me oleme suutnud end hästi kohandada ning tahame seda taset hoida,” seletas kommunikatsioonijuht ja lisas, et pank tahab säästa kõigis kohtades, ka bürookuludes, reisikuludes, koolituskuludes, turunduskuludes. “Jälgime väga hoolikalt, milliseid tehnoloogilisi investeeringuid teeme, keskendume kliendi ja äri seisukohalt olulistele teemadele. Järgmisel aastal eesmärk on tulude langusele vastav kulude kokkuhoid,” lisas ta.

Sampo Panga juhi Aivar Rehe sõnul on ka nende jaoks efektiivsus olulisel kohal. “Oleme saavutanud 2011. aasta 9 kuu kokkuvõttes taseme 40,2% ning järgneval perioodil soovime püsida samal tasemel,” märkis Rehe, kelle sõnul vähenes panga töötajaskond 2009. aasta esimesel poolel 14%. Septembri lõpu seisuga töötas Sampo Pangas 545 inimest.

“Börsiettevõtte filiaalina ei saa 2012. aasta kohta anda enneaegset teavet, kuid meie suund on selge - soovime hoida saavutatud efektiivset pangandusmudelit. Sellest tulenevalt kujunevad ka lõplikud otsused,” märkis pangajuht.

Tihedas konkurentsis aitab optimeerimine. Nordea finantsuhi Mari Avarmaa sõnul on nende töötajate arv püsinud selle aasta jooksul stabiilne ning sama arvu nähakse ka aastal 2012. “Järgmisel aastal on Nordeas tähelepanu all tulude mõõdukas kasv, stabiilsed kulud ja optimaalne kapitali kasutus. Kui üldisemalt kommenteerida pankade konteksti, siis olukorras, kus kapitalinõuded pankadele karmistuvad, turu kasv on tagasihoidlik ning konkurents tihe, on just kulude optimeerimine kindlasti üks edukuse eeldusi,” märkis finantsjuht.

“Tulenevalt süvenevast Euroopa võlakriisist ning suurenevatest kapitalinõuetest on kogu sektori tulud järgmisel aastal löögi all. Seetõttu on kulude kontroll kõigi pankade jaoks väga oluline teema,” lisas Siilivask.

 

Pangad suurimad kasumi kasvatajad

koht kasumi kasvu edetabelis, kasumi kasv 2010 tuh eurodes1. Swedbank 1 006 4812. Sampo 156 1363. SEB 142 517...13. Nordea 16 106