Taastuvenergia pole rahas mõõdetav

Hannes Tamjärv esines sel nädalal riigikogus keskkonna- ja majanduskomisjoni ühisistungil. Ta rõhutas nii istungil kui Äripäevale antud intervjuus, et seisab taastuvenergia arendamise eest pigem kodaniku kui investorina.

Kuidas mõjutavad Teie investeeringuid taastuvenergia tasud, mida valitsus plaanib järgmisel aastal vähendada?

Eks näis, kuidas lõpuks otsustatakse. See ei ole ju valmis otsus. Kuumaks läinud diskusioon on sel teemal seepärast, et riik on kunagi teinud oma korra ja lubanud investeeringutoetusi, selle teadmisega on ka investeeringud tehtud. Tagantjärele ei tohiks neid muuta. Praegu paistab, et kõlama on jäänud mitte investorite hääl, vaid riigiõiguslaste ja poliitikute oma. Loodetavasti see juba tehtud investeeringuid ei mõjuta. Kahjuks on olemasolevad toetused pigem ebapiisavaks muutunud, tuleviku toetused aga ilmselt vähenevad ja siin ei ole midagi vaielda. Tulemuseks on kahjuks see, et taastuvenergeetika investeeringutele Eestis ei joosta väga tormi. Võib-olla mõni veel tuleb, selle praeguse kava valguses. Taastuvenergeetika investeeringud on nii keskkonnahoiu, majandus-finantsilise kui ka kogu kliimapoliitiliste seisukohtade valguses ülihädavajalikud.

Tundub, et Jüri on Teil nagu parem käsi.

Üldse mitte. Mul on üsna palju iseseisvaid otsuseid. Aga võib öelda, et olen elu jooksul tema initsiatiivil palju edukaid investeeringuid teinud. Miks mitte.

Ütlesite, et taastuvenergia investeering ei olnud just kõige edukam. Nimetage mõni edukam. 

Täpsustagem, et rahaliselt. Taastuvenergeetika on ülikasumlik, aga mitte rahalises mõttes.

Aga rahalises mõttes?

Ei tule meelde. Kooliinvesteering on veel metsikult kasumlikum, rahaliselt muidugi kahjumlik, aga sisulises mõttes ülikasulik.

Millised on Teie plaanid Nelja Energias? Kas läheb nii, nagu võiks minna selle kava järgi, et taastuvenergia saab tulevikus olema ikkagi kasumlik nii äri kui ka ühiskonna mõttes?

Taastuvenergia üleminekuprogrammis ja üldse sel teemal mõeldes ei saa enam ammu mõelda investorina ja (minu - toim) investeerimisvõimekus on juba ammu kulutatud. Iga järgmine investeering peab olema suurem. Investeerimistegevuse käigus on mul tekkinud sellest arusaam. Investori huvi on taandunud, aga kodaniku huvi on tõusnud. Näen hästi selle valdkonna probleeme ja võimalusi. Minu isiklikke plaane… Tore oleks, kui tekiks. Praegu ma ei näe neid.

Olete öelnud, et lähinaabritel on taastuvenergiasse investeerimisel soodsamad tingimused. Eestis läheb see olukord pisut kehvemaks. Kas olete mõelnud, et võiks paigutada oma vaba raha kuskile mujale ja tegelda sama äriga, millest nüüd olete aru saanud?

Minul ei ole vaba raha sellises suurusjärgus ja mina niimoodi ei mõtle. Nelja Energia on juba täna investeerinud Balti riikidesse. Muidugi Nelja Energia mõtleb ja pidevalt jälgib, millised tingimused on mujal. Tegelikult ümberkaudu on need tingimused soodsamad. Kõik need tingimused aga muutuvad ajas – kes suurendab toetusi ja kes vähendab.

Teie põhitegevus ongi praegu taastuvenergia ja kooli juhtimine?

Tähtsuse järjekorras teistpidi: esiteks kool ja teiseks taastuvenergeetika.

Rääkides koolist, riigikogu istungil öeldi, et tegelikult hariduse mõttes taastuvenergia spetsialiste ei tule peale. Kas järgmine investeering võiks kuidagi sellega seotud olla? Teil on olemas kooli juhtimise kogemus ja taastuvenergia valdkonna kogemus ja võiksite luua taastuvenergia kooli?

Võib-olla, väga tore oleks. Teine kord rääkige mulle lähemalt sellest mõttest.

Autor: Ave Lepik, Alyona Stadnik