Parts: gaasivõrkude lahutamine on muna-kana probleem

Partsi sõnul ei sea seadus tingimusi, kes saab omada gaasivõrku, samas riik näeb ette tingimused omanikule ja aktsionärile ehk võrgu omanikud ei saa olla seotud gaasi müügiga. "2015. aastast peab Eesti Gaas selle osa endast müüma. Ostja võib olla ükskõik kes, ta peab vastavama ELi reeglistikule. Ma ei saa välistada, et mingi riigi äriühing võib selle vastu huvi tunda, aga see on eraldi teema. Meie näeme, et seda ei pea ostma ja hiljem haldama riik,“ sõnas Parts.

Partsi sõnul ei vasta tõele, et gaasivõrgu lahutamine mõjutab gaasi hinda.„Gaasi võrguomanik ja võrgutasu, see regulatsioon ja põhimõtted jäävad samaks. Euroopa direktiiv näeb ette, et ajutiselt kuni viieks aastaks võib  põhivõrguomanik taotleda suuremat tootlust. Kas seda antakse või mitte, otsustab konkurentsiamet. 0,2% oleks see mõju, kui see nii juhtuks, seda võiks nimetada väiksemaks kui marginaalne,“ lausus Parts. 

„Kuna teema on delikaatses aspektis, rõhutan, et see ei ole poliitiline käik Gazpromi või kellegi vastu. Oleme seda eelnõu teinud omanikega konsulteerides. Julgen öelda, et ma ei mäleta, et eelnõu osas oleks nii intensiivselt konsulteeritud. Oleme teinud seda tõsiselt ja kaalutletult,“ rääkis Parts.