Küsisime ministri käest, mis seisus Eesti haldusreform on. 

„Kui rääkida meie plaanidest, siis viimase aastaga on toimunud murrang avalikus arvamuses ja ühiskonna ootustes. Saadakse aru, et praegune olukord ei saa jätkuda. Nüüd on küsimus, milline on see poliitiline kokkulepe, mis meil parlamendis õnnestub saavutada. Senikaua, kuni seda ei ole, on minu roll juhtida debatti ning veenda nii koalitsioonipartnerit kui opositsioonierakondi. Praeguseks on haldusreformi temaatika ilmselt kõige rohkem läbi uuritud valdkond Eestis. Igasuguseid uuringuid võib lõpmatuseni teha, aga paraku algavad uuringud seal, kus lõppeb poliitiline tahe. Oma sisulise plaani olen ma 2009. aastal seaduseelnõuna valitsusse viinud. Neid põhimõtteid toetan ma ka praegu, aga kõikides numbrites jms detailides oleme valmis sisulisi debatte edasi pidama ja kompromisse otsima,“ märkis Kiisler.

Regionaalminister tõdes, et Soome pole oma reformiga tegelikult mingi erand – igal pool meie ümber tehakse seda. "Nüüd Soomes, aga paar aastat tagasi tehti samasisulised jõulised reformid ära nii Taanis kui Lätis ja ega meiegi pääse. Soome proovis aastaid arendada omavalitsuste koostööd jms pehmeid meetmeid. Ma olen ka Soome kolleegi minister Virkkuneniga seda teemat põhjalikult arutanud ja tema hinnangul selline koostöömudel ei toimi ning ainuke võimalus omavalitsuste tugevdamiseks on nende jõuline suurendamine.  Soomlased lähtuvad oma praeguses reformis tulevikuperspektiivist. Nende väiksemad omavalitsused võivad täna isegi elujõulised olla, aga nad saavad aru, et 20 aastapärast enam ei ole. Nende rahvastik vananeb ja linnastub, täpselt nii nagu meilgi ja kogu Euroopas. See on väga tõsine mõtlemiskoht ka meie kohaliku elu korraldajatele, kes ütlevad, et nad täna saavad hakkama,“ rääkis Kiisler.