Riigikontroll: võidusamba hädad tõi kaasa kiirustamine

Kiirustama sundis poliitilisel tasandil määratud ebarealistlik monumendi valmimise tähtaeg – samba avamise kuupäev 28. november 2008 määrati kindlaks veel enne, kui oli teada, millise kujuga ja millisest materjalist monument tuleb ning kui keeruline on ehitus.Monumendi ideekonkursi võidutöös algselt kavandatud samba ja risti kattematerjali asendamisel klaasiga 2007. aasta sügisel-talvel ei tõstatatud küsimust, kas monumendi valmimistähtaega on vaja muuta. Riigikontrolli hinnangul puudusid objektiivsed eeldused ehitada monument valmis vähem kui aastaga sellisena, nagu ideekonkursi võitjad seda 2008. aasta jaanuaris ette kujutasid.

Riigikontrolli arvates takistas monumendiga seotud küsimuste poliitiline laetus selle rajamisega vahetult tegelevail isikuil objektiivselt hindamast, kas kaitseministeerium ja tema lepingupartnerid saavad hakkama projekti realiseerimisel eeldatavasti tekkivate probleemidega.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et vaadates kogu samba püstitamise probleemi pikemal ajateljel, siis algfaasis tegutseti väga loiult, kuid lõppfaasis tormati ülepeakaela. „Riigikogu tegi valitsusele ettepaneku korraldada koostöös Tallinna linnaga Vabadussõja võidusamba püstitamine ning tagada rahastamine märtsis 2005. Möödus poolteist aastat, ja alles augustis 2006 moodustas valitsus konkursikomisjoni. Siis läks veel kaheksa kuud, kuni konkurss üldse välja kuulutati, ja siis 11 kuud kuni sõlmiti samba ehitamise leping. Kogu samba ehitamiseks ja projekteerimiseks jäi ülinapp aeg ehk sisuliselt kaheksa kuud. Meenutan, et hiljem kulus ainuüksi samba uue valgustuse saamiseks hankest kuni valmimiseni 14 kuud. Monumendi avamine 28. novembril 2008 muutus soovunelmaks, mille täitumise võimalikkust ei olnud kohane kahtluse alla seada,“ selgitas Olgo.

Riigikontroll ei tuvastanud, et raha, mille kaitseministeeriumile andis valitsus oma reservist, ja raha, mille Kaitseministeerium eraldas oma eelarvest, ning raha, mis saadi sihtasutuse Vabaduse Monument annetustena, oleks kasutatud millekski muuks kui monumendiga seotud kulutuste katmiseks.

Ekspertide hinnangul on monumendi samba ja risti kandekonstruktsioon tugev ja peaks nõuetekohase hoolduse korral püsima vähemalt sada aastat. Samuti on klaaspaneelid kinnitatud tugikonstruktsioonile kindlalt. Klaaspaneelide pragunematuse ja värvuse püsivuse asjus ekspertidel selge seisukoht puudub. Monumenti 2010. aasta lõpus – 2011. aasta alguses paigaldatud tehnosüsteemi on eksperdid hinnanud töökindlaks ning sellele on antud viieaastane toimimisgarantii.

Kaitseminister märkis Riigikontrollile saadetud kirjas, et auditiaruanne aitab selgitada avalikkusele monumendi rajamisega seotut. Ministri hinnangu kohaselt reageeris Kaitseministeerium peamiselt projekti keerukusest ja ambitsioonikast ajakavast tingitud riskide realiseerumisele süsteemselt ja kiirustamata, vajaduse korral oma ala parimaid spetsialiste kaasates. Kaitseminister lisas siiski aruande mõnele väitele oma selgitava arvamuse.

Vabadussõja võidusammas on seni olulisim mälestusmärk, mis on Eestis pärast iseseisvuse taastamist püstitatud Eesti riikluse eest võidelnuile. Selle rajamiseks kulutas riik üle kaheksa miljoni euro, sh 200 000 eurot, mida olid annetanud tuhanded inimesed. Monument valmis kavandatust märkimisväärselt hiljem. Pärast pidulikku avamist ilmnes selles mitmeid olulisi puudusi, seejuures ei olnud valgustussüsteem töökindel ja tuli tervikuna välja vahetada. Vabadussõja võidusamba juures ilmnenud vead leidsid avalikkuses laialdast kajastamist, mistõttu on oluline esitada erapooletu hinnang Kaitseministeeriumi tegevusele monumendi rajamise korraldamisel.

Auditit alustas Riigikontroll väljaspool tööplaani 2008. aasta juulis, kui oli selgunud, et sammas kavandatud ajaks ei valmi.Riigikontroll hindas kaitseministeeriumi tegevust Vabadussõja võidusamba rajamisel, alates monumendi kavandamisest kuni selle lõpliku valmimiseni. Hinnati monumendi ehitamise juhtimist, oluliste lepingupartnerite valikut, omanikujärelevalve korraldust ning monumendi valmistamiseks eraldatud raha kasutamise sihipärasust, säästlikkust ning seaduslikkust. Ühtlasi analüüsiti, miks tekkisid Vabadussõja võidusamba ehitamisel probleemid ning mida arvavad eksperdid monumendi pikaajalise püsivuse kohta.

Riigikontroll tugines kaitseministeeriumist saadud dokumentidele, ministeeriumi ja monumendi rajamisel tema lepingupartnereiks olnud töötajate kirjalikele ning suulistele selgitustele, samuti ka Vabariigi Valitsuses arutatud dokumentidele. Valikuliselt kontrolliti aastatel 2008–2009 monumendi rajamiseks tehtud kulutuste sihipärasust ja nende ministeeriumi raamatupidamisarvestuses kajastamise õigsust.Riigikontroll palus mitmes küsimuses kahel korral selgitusi ka monumendi samba ja risti projekteerinud ning ehitanud Tšehhi firmalt Sans Souci s.r.o., kes küll lubas need esitada, kuid ei teinud seda.