Targad majad. Ulmet on vähe

ITvilla OÜ juhataja Neeme Takise sõnul peaks automaatikasüsteemide koostööd hoonetes palju rohkem kasutama. “Sellega lahendatakse paljude seadmete omavahelised vastuolud ja hoitakse kokku energiat. Võtame eraldatud süsteemide näiteks kütte ja jahutuse. Mis juhtub, kui jahutus on reguleeritud 18 kraadi peale ja samas on küttele ette antud, et temperatuur peab olema 20 kraadi? Selle tulemusel töötavad mõlemad süsteemid täisvõimsusel üksteisele vastu ja energiakadu on kohutav. Kuna aga temperatuur püsib sellisel juhul kusagil 18 ja 20 kraadi vahel, ei pruugi inimesed ebanormaalsest olukorrast arugi saada. Olen näinud isegi hotelli, kus tubasid radiaatoritega pidevalt üle köeti ja kliendile sobiv temperatuur konditsioneeri kasutamisega saavutati,” rääkis ta.

Projekteerijad targa maja lahendusi klientidele veel meelsasti ei paku. “Tarkade tehnosüsteemide teema on keeruline ja nõuab süvenemist. Projekteerimiskuludelt üritatakse aga pahatihti kokku hoida. Kui projekteerijatele mahukama töö eest rohkem ei maksta, ei jäägi neil muud üle, kui 10–15 aasta vanuseid lahendusi aina uuesti kasutada,” arvas Takis.

Teine probleem on see, et puudus on moodsaid süsteeme valdavatest paigaldajatest ja hooldajatest. Nii ongi enamasti turvalisem tegelda sissetöötanud ja aegunud lahendustega.

Turvaline vana. Aegunud lahenduste näitena toob Takis välja hoonesüsteemide tüüpilised jälgimiskeskused.

“On tavaline, et büroohoone keldrisse projekteeritakse ruum, kuhu paigutatakse automaatikasüsteemide jälgimiseks arvuti, mis pole internetiga ühendatud. Halvemal juhul on arvuteid mitu, igaüks eri süsteemi tarbeks. Loomulikult seal keldriruumis keegi ei istu ja neid arvuteid ei jälgi,” sõnas Takis.

Väga palju saab paremini teha, kui kasutada infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektoris äraproovitud võtteid ja olemasolevat tasuta tarkvara. “Telekommunikatsioonisektoris ollakse süsteemide omavahelisel sidumisel ja reaalajalisel jälgimisel palju kaugemal kui ­automaatikas,” teab varem telekommunikatsiooniäris tegutsenud Takis.

Nii mõnigi uuendus kipub aga põrkuma vana kooli automaatikute lähenemisega. Samas on neil seniste klientide silmis autoriteeti. “Seetõttu võib vahel riigihangete tellijate tingimustest leida punkte, mis sõnaselgelt välistavad internetipõhiste lahenduste kasutamise,” kurvastas ta.

Sageli pole turul domineerivad automaatikaettevõtted uuendustest huvitatud, kuna nende jaoks on see keeruline ja riskantne. Klient võib aga usaldamatusest ­uute arenevate lahenduste vastu jääda kalli ja vanamoodsa juurde.

“Näiteks katlamaju ja kütteseadmeid hooldavate firmade teenuse üks kulukamaid osi on regulaarne objektide ülevaatamine. Tegelikult saaks objekte jälgida veebimonitooringu ja automaatteavituse kaudu ning minna kohale vaid siis, kui on tekkinud kohapealset sekkumist nõudev probleem. See säästaks enda tööaega ja kliendi raha, aga hooldusfirma ise ilma kliendi surveta sellist lahendust ei soovi,” tõi Takis näite.

Natural House OÜ juhatuse liikme Heiki Jürissaare sõnul on Eesti inimesed hinnatundlikud ega taipa mõelda tulevikuinvesteeringute peale. Eestlased tellivad Jürissaare hinnangul tarku maju suhteliselt vähe ja Natural House’i peamine tööpõld on seetõttu Põhjamaad.

Huvi siiski kasvab. OÜ Targa Maja Lahendused tegevjuhi Eero Rändla kinnitusel on nad Eesti turul täheldanud siiski järjest suuremat huvi läbimõeldud ja automatiseeritud hoonete ehk nn tarkade majade vastu.

“Kui paar-kolm aastat tagasi pöördus aastas meie poole 5–10 klienti, kellel oli väga ebamäärane soov midagi automaatikaga seoses hoonesse rajada, siis nüüdseks on huvi konsultatsioonide, hindade ja ehitusse minevate hoone vastu tundavalt suurenenud. Teadlike ja kindlate soovidega klientide hulk aina kasvab. On hakatud aru saama, et endale ja oma perele mugavuste loomisega on võimalik säästa energiat ja vähendada hoone ekspluatatsioonikulusid. Üha enam pöördutakse meie poole konkreetsete soovidega,” lisas ta.

OÜ Targa Maja Lahendused paigaldab targa maja seadmed aastas umbes kümnesse eramusse. “Üsna palju tegeleme ühiskondlike hoonetega, millest väärib märkimist eelmisel aastal lõpetatud Pärnu muuseum, kus peale valgustuse, ventilatsiooni ja jahutuse juhtimise on lahendatud eksponaatide erirežiime nõudvad hoiuruumid,” lisas Rändla.

Majanduslikke takistusi targa maja rajamisel jääb samuti üha vähemaks, kuna hoone energiasäästlikkusest tulenev kulude kokkuhoid ja kallinev energia lühendavad süsteemi tasuvusaega märkimisväärselt.

Klientide ootused muutuvad. EIB Elekter OÜ juhatuse liikme Märt Rohtla sõnul vaatavad targa maja lahendusi teadlikud kliendid. “On neid, kes otsivad kokkuhoidu, ja neid, kes tahavad saada mugavust. Ühiskondlikes hoonetes on järjest olulisem, et need oleks funktsionaalsed, säästlikud ja samas lihtsad kasutada,” lisas ta.

Rohtla sõnul tasuks maja ehitama hakates kindlasti mõelda nutikate lahenduste valmiduse loomisele, sest hiljem on kaableid keeruline vedada. “Kui kaablid on kilpi veetud, saab seadmed ikka lisada. Tegu pole kinniste süsteemidega. Kui praegu ei soovi ise avanevaid kardinaid, siis elutempo kiirenedes võib selline vajadus tekkida,” lisas ta.

“Messidel tulevad meie juurde inimesed, kes maja ehitades tarku lahendusi planeerivad, aga ka inimesed, kes on maja juba valmis ehitanud ja mõelnud, et selliseid vidinaid pole neil kunagi vaja, kuid süsteemidega lähemalt tutvudes on nad leidnud, et oleks võinud ikka kaableid vedada ja valmiduse luua,” rääkis Rohtla.

Rohtla tõi näiteks kliendi, kes tellis neilt valgussüsteemi ja kellele pakuti ka kütte ­automatiseerimist, millest klient siiski keeldus. Hiljem kurtis ta, et oleks võinud ka automaatse küttesüsteemi majja paigaldada, sest keldris pidevalt kütet reguleerimas käia on tüütu.

Rohtla lisas, et kui kaableid pole veetud ja viimistlust lõhkuda ei taha, on olemas ka raadiosüsteemid. “Kuid kaabel on kümme korda odavam ja usaldusväärsem,” märkis ta.

Tark maja on tagasihoidlik. Vaid ühe automaatsüsteemiga maja tänapäeval eriti nutikaks ei peeta. “Näiteks kütte-, ventilatsiooni- ja turvasüsteem võiks olla kokku liidetud,” nentis Jürissaar.

Takise sõnul on tõeliselt tark maja tagasihoidlik, see teeb inimese elu märkamatult mugavamaks. “Inimesi ei tohi sundida vahetpidamata arvukaid paneele ja pulte kasutama. Maja võtab oma peremehega vajadusel ise ühendust, näiteks siis, kui avastab probleemi, millega ise enam hakkama ei saa,” lausus ta.

“Kahjuks on keeruline müüa midagi sellist, mis eriti välja ei paista. Selle omaduse väärtustamiseks peab klient ka ise piisavalt tark olema,” lisas Takis.

Maja juhivad nutitelefon ja Google’i kalender

Neeme Takise juhitav ITvilla OÜ arendab ja paigaldab muu hulgas kütte- ja ventilatsioonisüsteeme, mida saab juhtida kas ilmateatega ja/või Google’i kalendriga.“Ilmaennustuse abil saab küttekulusid vähendada. Kui on näha suure soojalaine saabumist, tuleks põrandaküttega majas juba paarkümmend tundi varem kütet vähendada, et põrandas ja hoone konstruktsioonides salvestunud energia ära kasutada – vastasel juhul ventileeritakse see lihtsalt välja,” selgitas ta internetist saadud ilmateadet arvestava süsteemi eelised.”Büroohoonetes saab aga küttekulusid säästa, kui öösel, nädalavahetustel ja riigipühadel temperatuuri langetada ja ventilatsiooni vähendada – iga kraadi võrra madalam sisetemperatuur tähendab umbes 5protsendist kokkuhoidu. Sageli ongi süsteem jäiga sisemise kalendri abil programmeeritud, kuid seda programmi suudab muuta vaid väljaõppega tehnik. Seetõttu ei arvestata praktikas ei riiklikke pühasid, puhkusi ega muid puhkepäevi, enamasti ei tunne sellised süsteemid ka suve- ja talveaja vaheldumist. Mugavam ja lihtsam lahendus oleks vajalikud töögraafikud, riigipühad ja muud puhkepäevad märkida kõigile arusaadavasse piiratud ligipääsuga Google’i kalendrisse. Hoone automaatikasüsteem külastaks siis iseseisvalt sedasama kalendrit ja võtaks oma tööülesandeid sealt,” selgitas Takis.

Valgustus allub reeglitele. Paindlikkus ja teiste süsteemidega sidestatavus on moodsate automaatikalahenduste juures oluline.Takis selgitas seejuures toimuvat piiride hägustumist järgmiselt: “Kui traditsiooniliste automaatikalahenduste puhul tehakse rangelt vahet automaat- ja käsitsijuhtimisel, siis targas majas on tavaline, et näiteks valgustuse juhtimises saavad osaleda nii inimene kui ka hoone automaatikasüsteemid ühel ajal. Lülitid seintelt pole seega kuhugi kadunud, muutunud on hoopis lülitite kasutamine. Kui vanasti veeti elektrijuhtmed kindla valgustini kindla lüliti kaudu, siis targas majas koonduvad nii lülitite kui ka valgustite juhtmed elektrikilpidesse. Elektrikilpides paiknevad releed, mida juhivad automaatikakontrollerid. Milline lüliti mõjutab millist valgustit või valgustite gruppi, on vajadusel muudetav, samuti on alati võimalik valgustite automaatne süütamine või kustutamine”.Hoone tervikliku automaatikasüsteemi jaoks on lüliti, liikumisandur ja suitsuandur allikad, millelt saabuva signaali tähendus ja kasutus sõltub tarkvarast ja on muudetav. Automaatikasüsteemi väljundid juhivad aga kõike, mida juhtida saab. Süsteemi sisendid ja väljundid seotakse tarkvaraliste reeglitega, millesse saab haarata ka välist, interneti kaudu vahendatud infot.

Tark tervik lihtsatest komponentidest. Võiks arvata, et mida keerukama juhtpaneeli ja rikkalikumate võimalustega on hoone automaatikasüsteemi haaratud seade, seda parem.Tegelikkus on sageli teistsugune. Keerukad sisseehitatud funktsioonid ei tähenda veel seadme suhtlusvõime lisandumist, juhtploki sisemine loogika võib aga vahel olla vastuolus hoone kui terviku vajadustega.“Praktika näitab, et targas majas tuleks kasutada võimalikult lihtsaid ja odavaid seadmeid,” ütles Takis.“Vastasel korral võib juhtuda, et seadme hinda tõstnud keerukas juhtplokk tuleb lihtsalt eemaldada, sest ta takistab seadme allutamist keskse ­automaatikasüsteemi juhtimisele,” lisas ta.

Operaatoripaneelid nutitelefoni. On oodata, et kiiresti hakkab ilmuma koduseadmeid, mille juhtimine ei toimu enam ainult seadme enda pealt või seadmest veidi ­­eemale paigutatud puldi kaudu.Kütteseadmed, ventilatsiooniagregaadid, valvesüsteemid ja audiovideoseadmed omandavad Takise sõnul praegu paljude tootjate arendusmeeskondade töö tulemusena oskust olla nutitelefoni pealt juhitavad. See tähendab juhtpaneelide kadumist.

Nutilahenduste turule trügib ka Elion

Seni telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia vallas tuntud Elion on loomas lahendust hoonete nutikamaks tegemiseks. Mullu märtsis teatas ettevõte, et muu hulgas arendatakse koduvalveteenust ja energiasäästulahendust.“Telekommunikatsiooni püsiteenuste pakkujate äri on traditsiooniliselt olnud telefon ja internet, televisioon on lisandunud viimastel aastatel. Selge on see, et Elionil ei ole nende kolme vaala pealt enam suurt kasvu oodata. Meie ambitsioon on aga kasvada. Meid ei heiduta, et uued valdkonnad jäävad tavapärase telekomiettevõtte profiilist välja – meie soov on oma võimaluste piire laiendada ning uusi turge luua,” põhjendas Elioni juhatuse esimees Valdur Laid toona. “Internetiühendus üksi ei huvita varsti enam kedagi – vaja on teenuseid.”Ettevõttest öeldi, et lahendus peaks valmima I kvartalis ja kontseptsioon veel täiustub. Täpsemaid kommentaare nad seetõttu ei anna.

 

Tasub teada

Tark maja on säästlik ja mugav juhtida

Targa maja eelisedKui tavapärasel majal on enamasti mitu lokaalset automaatikasüsteemi, nagu näiteks küte, valvesüsteem, ventilatsioon ja kodutehnika juhtimine, siis targa maja ülesanne on kõik seadmed saada tsentraalse juhtimise alla.

Energia säästmineJuhib küttesüsteemi ja ventilatsiooni, arvestades ilma ja omaniku eripärasid. Juhib kardinaid ja valgussüsteemi päikese tuppa laskmiseks ja energia säästmiseks.

Turvalisuse tagamineValve jälgib akende-uste avamist, valvekaamerate pilt on kättesaadav veebist jne.

MugavusSüsteem on tsentraalselt juhitav ka näiteks nutitelefoniga. Energia- ja veenäitusid saab saata automaatselt. Valgustuse automaatne juhtimine. Muude seadmete monitooring.

 

Kommentaar

Maja saab ise aru, millal kütta, millal jahutada

Eero Rändla, OÜ Targa Maja Lahendused tegevjuhtTargaks majaks võib juba nimetada ventilatsiooni ja kütte juhtimist hoone automaatikasüsteemi kaudu.Nii nagu tarkusel üldises mõistes, on ka targal majal erinevad tasemed kuni lahendusteni, mis sisaldavad nii kütte, ventilatsiooni, jahutuse, valgustuse, heli ja turvasüsteemi juhtimist ning kodust eemal olles mobiiltelefoni kaudu ülevaate saamist kogu hoones toimuvast koos soovi korral parameetrite muutmisega. Niisugune tark maja suudab aru saada, millal kütta ja millal jahutada ning välistab nende seadmete üheaegse töötamise. Süsteem reageerib näiteks akna avamisele, reguleerides kütet parameetritest lähtuvalt.Hoone ise peab aru saama, et kui kedagi majas ei ole, siis ventilatsioon läheb automaatselt säästlikule režiimile. Või kui on teada inimese tööpäevade rutiin, siis hommikul inimeste lahkudes lükkab maja kütte välja ning paar tundi enne pererahva kojutulekut hakkab ennast uuesti kütma, et tööpäeva lõpuks oleks taas soe.