Koppel ei näe praegu Euribori tõusu

Täna langes kuue kuu Euribor 0,009 protsendipunkti võrra 0,998 protsendile ehk kahe aasta madalaimale tasemele.

EURIBORi langus tähendab seda, et teatud vahetud ja vägagi ohtlikud pinged finantssüsteemis on maha võetud. Peamiselt selles kontekstis, et Euroopa Keskpanga (EKP) poolt süsteemi tulistatud enam kui triljon eurot on pankadevahelisel rahaturul riske selgelt vähendanud – sisuliselt on järgnevaks kaheks-kolmeks aastaks pankade finantseerimisvajaduse nö. auk kinni topitud ning pangad usaldavad taas seetõttu teineteist. Lisaks arvatakse ka, et EKP hoiab piiramatu ja odava likviidsuse kraanid valla ka edaspidi ning sellelaadseid riske, mis EURIBORi tõsisemalt kergitada suudaksid, hetkel lihtsalt ei paista.   Kas Euribori langust oli oodata?

Jah oli. Me elame keskkonnas, kus intressimäärad (nii poliitilised- kui turuintressimäärad) üritatakse hoida võimalikult madalal ning reaalintressid negatiivsed. Kui peamiseks probleemiks on võlg, võlg ja veelkord võlg, eks siis üritata ju seda keskkonda just enamusele ehk võlgnikele veidi mugavamaks teha.

Pean tõenäoliseks, et Euroopa Keskpank hoiab (pankadele) sisuliselt piiritu odava likviidsuse kraanid valla ning võib kippuda ka oma peamise intressimäära kallale. Sellisel puhul on edasine langus tõepoolest ka tõenäoline. Neljapäeval koguneb Euroopa Keskpanga nõukogu. Millised on ootused?

Juhul, kui sealt peaks mingi kommunikatsioon tulema, siis ei usu ma, et sealt midagi tõeliselt uudisväärtuslikku leida võiks. Ilmselt mainitakse ära, et süsteemi on edukalt stabiliseeritud, riskid püsivad kõrgel ning ausõna enam rahatrükkimise moodi lõhnava tegevusega ei tegeleta. Lisaks ilmselt öeldakse midagi kurja ka inflatsiooni kohta, kuid mainitakse samas ära, et see on euroalal tasakesti langema saadud.

See sõltub alati fikseerimise hinnast, fikseerimisperioodi pikkusest ja laenuvõtja tulevikunägemusest. Üldiselt on ajalooliselt väga madalad tasemed olnud hea koht intressi fikseerimiseks. Lisaks on fikseeritud intress üks kindel asi (finants)maailmas, kus mitte miski ei ole kindel. Mingit lollikindlat kirvemeetodit ma siin samas paraku soovitada ei oska.

Üldiselt meenutab lähenemine "kas soovitate laenuvõtjatel fikseerida intressimäära või pigem mitte" küsimust, kas soovitate osta aktsiaid või mitte? Kui ma ei tea, kellel, millise raha eest, milliseks perioodiks, millise riskitaluvusega, milliste isiklike eelistustega, millise muude varade struktuuriga, milliste ootustega, siis ei evi minu vastust mingit tõsisemat kvalitatiivset väärtust ega ole ka palju vahet, mis see vastus on.